emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise
taunitavad. Kohanemisvõime ning oskused mitmel erineval alal annavad suurema võimaluse elu nautides siiski ka mammonat teenida. Tihti piisab vaid sellest, et olla tolerantne, avatud ja maailma armastav, et leida kõik ihaldatav. See kõik tähendab aga pidevat tööd endaga. Õnn ei saa ega tohikski tekkida ainuüksi materiaalsest heaolust, vaid seesugust ehedat hingelis-emotsionaalset seisundit tunneb püsivalt elu Kuldsel Keskteel. Kuid meedia pasundab tarbimisest teistmoodi trendiks on kodutehnika jms kiire asendamine uuega, kuigi eelmist kõlbaks kasutada veel kaua. Poodlemine on kujunenud paljude armastatumaiks tegevuseks, kuid seesugune liigne tarbimine kahjustab meie elukeskkonda. Tootmine saab toimuda vaid toormest, viimast saadakse aga kas otseselt või kaudselt meie loodusvaradest. Me kahjustame teadlikult omaenese ning järeltulijate elukvaliteeti. Vaid
erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 16251629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. 11 aastat ilma parlamendita 1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme olulise tulemini. Charles püüdis usuelu hoida niivõrd kuldsel keskteel kui vähegi võimalik, lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book of Common Prayer"`i, mis oli koostatud inglise palveraamatu järgi, kuid Sotimaal oli valitsevaks presbüterlik kirik. Soti rahvuslik assamblee kuulutas anglikaanliku kirikukorra täielikult kaotatuks.
8. Kuidas määratleb Aristoteles õnne ja mille poolest erineb see Platoni õnnekäsitlusest? Õnn on pikaajaline, mis võib küll vahelduda nö. Õnnetumate aegadega, kuid oluline on see, kas ja kuidas neist üle saadakse. Õnnel on omada ilmemise viisid. Platon arvas aga, et õnnelik saab olla üksnes see, kes on vooruslik ja kellel on hea elu. Samamoodi viib õnneni tõelise tõe avastamine. Aristotelesel inimese õnn ja siis ühiskonna õnn. Keskteel on õnn. Platonil enne ühiskonna õnn ja siis indiviidi õnn. 9. Milline on õnne ja õnneliku juhuse vahekord Platoni ja Aristotelese käsitluses? Aristotelese arust on õnnelik juhus üks osa õnnest, ei ole inimesest olenev. Platoni arvates aga ei ole neil seost. Kui inimesel on õnn, siis see on justkui jumala poolt antud ja koguaeg olemas. Õnnelikule juhusele kohta ei jää, ei määra midagi suures plaanis midagi. 10
Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada.(pole minu tekst) 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on harjumuspärane käitumise viis. Halbadeks pahedeks peetakse kasinust ja selle äärmust liialdust. Heaks loomuseks peetakse kuldset keskteed ehk mõõdukus. Et olla seega õnnelik ei tasu langeda äärmustesse vaid tuleb püsida kuldsel keskteel. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 9 Religioosne eetika kohaselt tuleb õnn usust lootusest ja armastusest. Paljude religioossete filosoofide arvates ei ole õnne saavutamine religioonis ainult inimese teha vaid selleks on vaja jumala ja inimese koostööd.
Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. viimased kolm aga vaid munkadele. 8. Õige keskendatus. Sõna ,,õige" võib mõista kolmel erineval moel. Esiteks tähendab see vastavust õpetusele: õige vaade või arusaam Neljast õilsast tõest. Teiseks, eetilises mõttes nõuab sõna ,,õige" vägivallatust ning ausust kõnes, mõtteis ja tegudes. Kolmandas suhtes eeldab ,,õige" tasakaalu oskuslikku püsimist keskteel. Õige püüdlus Kesktee järgimisel võib viidata tarmukale püüdlusele, mida tasakaalustab mõistmine, mis võimaldab vältida fanatismi, vagatsemist ja enesepiitsutust. Õige tähelepanelikkus ja keskendumine tasakaalustavad teineteist. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke
kaugele poliitilisest tsentrist. Keskmise valija teoreem ütleb,et kui on kaks parteid, siis parteid saavad maksimeerida oma poolthääli ainult siis, kui nad asetavad end keskmise hääletaja (hääletaja, kelle eelistused on täpselt keskel) positsioonile. Kuna väikeparteidel on vähe võimalusi valituks osutuda, kaldubki rahvas kaasa minema peamiste parteikoalitsioonidega, kes püüavad kõigest väest hoida oma positsioone keskteel, et suuremat hulka valijaid kaasa tõmmata. (Gitelson jt, 1996, lk. 133; Patterson, 2013, p. 198). Peamised sotsiaalsed lõhed, mis parteisüsteemi kujunemist on mõjutanud Alates riigi rajamisest kuni tänapäevani on lõhe idaosariikide töösturite ja lääneosariikide asustajate, linna ja maa ning mitmesuguste regioonide huvide vahel. See lõhe on keskvalitsuse võimupiiride ning majandus-ja sotsiaalpoliitika tõlgendamisel tekkinud pingete tagajärg ning
annaabi.ee 
