mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (soe, kuiv), vesi (külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse
(Velli Parts 03.02.2007) Võim, vormid, allikad 7 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS Organisatsioonis aetakse mõiste "võim" sageli segamini mõistega "õigused". Üksvärav (2004:177) selgitab, et õigused ei võrdu võimuga vaid on osa võimust.Võim organisatsioonis seostub inimese võimega mõjutada otsuseid. Võimu olemust võib antud juhul piltlikult kujutada koonusena, mille tipust aluseni jooksev telg esindab võimu kesksust ehk südamikku. Mida lähemale võimu südamikule, seda suurem on mõju otsustele. Niisugusest käsitlusest selgub kaks tõsiasja: · mida kõrgemale organisatsioonis ametiredelis asub, seda lähemal on ta võimusüdamikule, · suurema võimu saamiseks ei ole tingimata tarvis liikuda ülespoole, vaid liikuda võib ka rõhtsalt, s.o samal redelipulgal lähemale võimusüdamikule.
Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne-Preisimaa) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement) aupresident Churchill, kutsus kokku asutamiskongressi . Euroopa kongress mais
3. ÄRATUNDMINE, 4. VASTUVÕTMINE, 5. TALLETAMINE, 6. SEONDAMINE, 7. KINNISTAMINE, 8. RÕÕMUSTAMINE. Milline peaks olema produktiivse ja reproduktiivse õppe suhe · nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid,
kriitika), vaid riiki on võimalik ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 31. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Shaftesbury, Hutchensoni ja Leibnizi sotsiaalsusemudelit täiendasid soti valgustajad. Nad rõhutasid riigis vahepealse sfääri ühiskonna kesksust (mandeville oli selle juba tõstatatanud varem).Nemad ütlesid, et sõprus on eeskätt privaatsfääri suhe, kuid seda tugevam tunne see on. See ühiskond, mida nad nimetasid 'vahetusühiskonnaks', põhineb inimeste vahelistel kaubanduslikel suhetel, mis baseeruvad omakasu taotlemisel. Poliitika on aga keerulisem, sest see põhineb kõigi nende erinevate tunnete ja motiivide põimumisel - põhineb nii kasul, usaldusel kui ka isamaaarmastusel, mis on üks sõpruse vorm.
· Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika · Riik ei ole kunstlik ühendus, nagu Hobbes seda kirjeldab, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. Riiki on võimalik armastada. Inimesel on oma huvid, samas ka sotsiaalsus jm teistel suunatud kired, mis töötavad omahuvi vastu. Soti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) rõhutasid ühiskonna kesksust, mille Mandeville oli varem tõstatanud, kuid vähem skeptiliselt. · Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam tunne. · Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial society) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule. · Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel (harjunud riiki heaks pidama ja sellele kuuletuma), aga ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme). Kõikide tunnete ja
kiirkorras likvideerida. See tõi kaasa ka väga paljude kavandatud suurehitustest loobumise. Stalini eluaja lõpul olid väga gigantsed kavad- Volga-Balti veetee rajamiseks jne. Esimest korda määrati kindlaks normaalsed teravilja kokkuostuhinnad, kolhoos sai ülejäägi maha müüa ise. Suhtumise muutus paneb aluse ka ajutisele põllumajanduse toimimisele. Majanduse juhtimises vähendati tsentraliseeritust, Moskva-kesksust. Liiduvabariigid hakkasid natuke rohkem saama iseotsustamisõigust. N.Hruštšovi ainuvõimu kindlustumine 1. etapp- Lavrenti Beria likvideerimine (märts-juuni 1953) Malenkov oli veendunud, et kui nad H-ga üheskoos Beria likvideerivad, on neil võimalik üheskoos lõbutseda ja tööd teha. H ei mõelnudki pikemas perspektiivis Malenkoviga koostööd teha, tema esmaseks ülesandeks oli Beria maha võtmise järel saada ametlikult parteijuhiks