Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750
hiljuti restaureeriti. Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel. Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle
Varaklassitsismi repertuaarist pärinevad akantusväänistega ristkülikulised süvendid teise ja kolmanda korruse akende vahel on Tartu 19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Hoone fassaadi kaunistab kuue sambaga portikus, mida kroonib kolmnurkne ehisviil. Sambad tuginevad kõrgetele pjedestaalidele. Sarnaselt on komponeeritud ka tagafassaad, kus portikuse asemel on pilastrid. Need seletavad klassitsismile omast ruumilist printsiipi, kus eenduvale portikusele keskrisaliidi ees on vastandatud siledad seinad, mis on elavdatud nappide dekoratiivsete detailidega, bareljeefidega aknaridade vahel, üldiselt aga vabanenud üleliigsest reljeefist ja dekoorplastikast. Algselt hoone külgedel asunud kõrvalsissepääsud müüriti hiljem kinni. 1616 Maiste, J., Polli, K., Raisma, M. (2003) Alma Mater Tartuensis Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause, Tartu; Pakett 22 Raam, V
Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1] Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke jooni eelkõige tolleajastu üht iseloomulikumat hoonetüüpi palazzot silmas pidades. Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa
servale, pidi pakkuma peavarju valitseja perekonnale, lähikondlastele ja teenijatele. Peahoone soklikorrus sisaldas vestibüüli, garderoobi ja kööki koos sahvrite ja muude panipaikadega. Beletaaz oli määratud valitsejale ja tema abikaasale, ülakorrusel asusid laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhooned seevastu pidid saama kammerhärrade ja kammerneitsite majutuspaikadesks. Kõik aknad olid algselt suvelossile kohaselt ühekordsete raamidega. Hoone keskset osa toovad esile eenduva keskrisaliidi ette paigutatud sammasrõdu, kolm erikujulise pealmikuga vestibüüliust ning rikkalikum krohvehis. Algselt oli voolitud lehtdekooriga raamistatud mitte üksnes ovaalakna alaosa, vaid ka pealmik. Lossi peakorruse vanimalt plaanilt on näha, et sinna oli ette nähtud 8 ahju (Kahjuks alles on neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju
28 Tartu tähetorni eksterjöör ühtib hästi tema praktilise otstarbega. Hoone ei ole kunstlikult liigendatud; klassitsismile omaselt on hoone fassaadidel ja üldkontuuris hoitud lihtsat ja selget joont. Põhiplaan on kahte pidi sümmeetriline (kui torn esialgu välja arvata) ning on kasutatud nii põhiplaanis, vertikaaltasandis kui ka akendel, ustel jm avadel peaasjalikult massiivset nelinurkset kujundust. Siiski ei tundu ta liiga tuima tükina, kuna nii ees kui taga keskrisaliidi kohal katuseviilu parajast lõppemisest arendatud kolmnurksed ilustamata äärekarniisi ja tühja väljaga frontoonid annavad katusekontuuriga koos mängides hoonele iseloomu ja ühtlasi seovad ta Krause käekirjana ülejäänud Tartu Ülikooli hoonetega. Hoone klassitsismile omast vanakreekalikku massiivsust vähendavad veel natuke suured aknad ja muidugi kümnetahuline ringplatvormiga vaatlustorn, mille nii alumise rõdupiirde kui ülemise katusepiirde x-muster
Prantsuse varabarokk on seotud Louis XIII valitsemisajaga. Perioodi, juhtivateks ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P. Lescot ) järgi, jättes õuefassaadide liigenduse renessaslikuks. Uuendusena tõi Lemercier aga sisse läänefassaadi keskrisaliidi, mille ta lahendab ümardatud katusega kaetud tornina. Selle, nn. Kellapaviljoni topeltfrontoon ja keskriseliidi rõhutatud vertikaalsus annavadki märku barokkmotiivide sissetungist prantsuse arhitektuuri. Lemercier ehitatud Sorbonne`i kirik ( 1635-56 ) oli Prantsusmaal esimene suur kuppelkirik. Arhitekt võttis küll eeskujuks Maderna ehitatud Santa Susanna, jäädes viimasest aga märksa rangemaks. Varabaroki silmapaistvamat meistrit F. Mansart`i tuntakse eeskätt tema proffaanehituste
annaabi.ee 
