toimuvad pressiistungid. Nõukogu peamised kohustused on: · kujundada euroala rahapoliitikat ning · võtta vastu eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid. Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluvad EKP president, asepresident ja veel neli liiget. Juhatuse peamised kohustused on: · valmistada ette nõukogu istungeid; · teostada rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning anda juhiseid riikide keskpankadele; · juhtida Euroopa Keskpanga igapäevast tööd. (Euroopa Keskpank... 2013) Euroopa Keskpanga üldnõukogu koosneb EKP presidendist, EKP asepresidendist ja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide keskpankade presidentidest. Üldnõukogu ei tegele rahapoliitikaga euroalas, peamiseks kohustusteks on koostada aruandeid euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide edusammude kohta ja anda nõu euro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel
programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. 1990. aastatel avanes Maailmapangale Ida-Euroopa. Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid võlakirjade müügist maailma kapitaliturgudel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 1215 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas
aluseks on Maastrichti leping Euroopa Keskpanga kõrgeim otsustav organ on Nõukogu, mis koosneb Juhatuse kuuest liikmest ja euroala kuueteistkümne liikmesriigi keskpanga presidendist. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl ja otsuseid võetakse enamasti vastu lihtsa häälteenamusega. Peamine ülesanne on kujundada ELi rahapoliitikat. Jooksvat tööd korraldab Juhatus, Kuhu kuuluvad ECB president, asepresident ja 4 liiget. Juhatus teostab rahapoliitikat ning annab selleks riikide keskpankadele juhiseid. Üldnõukogu ülesandeks on suhelda nende ELi liikmesriikidega, millele on majandus- ja rahaliidu suhtlemisega tehtud erand, kandes sellega osaliselt EMU ülesandeid. Üldnõukogu koosneb ECB presidendist, asepresidendist ning kõikide ELi liikmesriikide (sh ka majandus- ja rahaliidus mitte osalevate) keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) koosneb ECBst ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest
seda lihtsa kommertspangana. 1930 aastal asutati BIS. Sajandivahetusel oli panga aktsionärideks 28 erinevat keskpanka, kuid tegevuses ei osale enam USA pangad. Vajadus keskpankade tegevuse koordineerimises tekkis peale esimest maailmasõda, kui päevakorda tõusis riikide valuutade stabiliseerimise küsimus, ning riikidevahelised maksed e valuutaarveldused, eelkõige Saksamaa hüvitised sõja võitnud riikidele. Tänapäeval osutab nimetatud pank riikide keskpankadele erinevaid finantsteenuseid – ta võib vastu võtta keskpankade hoiuseid, anda laenu, sooritada tehinguid finantsturgudel keskpankade volitusel jne. BIS võib tegutseda vahendajana ning jätta keskpankade kasutatud tehingud anonüümseks. Seega on sellesse panka koondatud paljude riikide keskpankade vahendeid, kuid kõrvalistel isikutel on praktiliselt võimatu kindlaks teha kui suured need vahendid on, ning milliste keskpankade tehinguid konkreetselt sooritatakse
funktsioonide täitmisel. 2. Eesti pangasüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine. 17 3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas. 4. Ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine. Traditsioonilisega võrreldes annab keskpanga tegevusele tänapäeval uue mõõtme Euroopa Rahaliidu teke, mis annab rahaliidu liikmesriikide keskpankadele Euroopa Keskpankade Süsteemi kaudu suurema sõltumatuse nende riikide valitsustest. Eesti Panga õiguslik staatus riigis rajaneb põhimõttel keskpank ei vastuta valitsuse kohustuste eest ning valitsus ei vastuta keskpanga kohustuste eest, seega keskpanga autonoomsusel valitsusest, ent seaduse raames ja parlamendi kontrolli all (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 21-23). 18 3. EESTI RAHAPOLIITIKA 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.
jaoks tema ise) kesk-pankadele ja valitsustele ning omakap. Suudab juurde meelitada vara Kasutusliising Finantsliising nende poolt garanteeri-tud nõuded, nõuded EL-le ja EL- L=varad/omakap. ROE=L*ROA 1)rendimaksed täies ulatuses 1)rendimaksetest rentniku u poolt garanteeritud nõuded, nõuded B-tsooni(kõik rentniku kuludesse kuludesse lähevad intrressi teised riigid) keskpankadele ja valitsustele laenuvõtja Ikv =L*i/t; Ia =L*i 2)liisinguobjekt arvel põhi- maksed riigi rahvuslikus valuutas. ·II kategooria -20% risk: varana rendile andja bilansis 2)liisinguobj. põhivarana nõuded A-tsooni riikide ja Eesti krediidiasutusetele, 3)amortisatsiooni arvestab arvel rentniku bilansis nõuded B-tsooni riikide krediidiasutust. tähtajaga 1 a. rendileandja 3)amort. arvest
riigid jäävad praktiliselt ilma toetuseta ja selle funktsiooni võtab üle maailmapank. 1990tel aastatel suundub tähelepanu ida-euroopa riikidele, kes vabanesid nõukogude liidu mõjusväärist. Maailmapank ei saa laenudeks kasutada liikmesriikide sissemakseid, vaid tema laenuresurss kujuneb võlakirjade müügist mailmaakapitali turgudel. Lisaks püüab IBDR oma võlakirju realiseerida otse rikkamate riikide valitsustele ja keskpankadele. Kuna laenu tagasimaksmise garanteerivad kõik liikmesriigid, siis on võimalik kehtestada suhteliselt madal intressimäär. Kuna maailma kõik riigid ei ole tõenäoliselt korraga finantsraskustes. Laenu pikkuseks on keskmiselt 15 aastat ja laen väljastatakse väga madala intressimarginaliga ehk resurssi sisseostu ja väljalaenamise intressivahe on suhteliselt marginaalne. Laenuandmine arenguriikidele eeldab, et maailmapank tunneb väga hästi
annaabi.ee 
