ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID
Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab ,,kuluma", keskonnategurid, *juuste hõrenemine *nägemise, kuulmise halvenemine *kopsumahu vähenemine *naha elastsuse vähenemine *luude hõrenemine *seedehäired *lihasjõu vähenemine *võimetus *
sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)
jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Keskonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele (inimkonna mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele). Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskonnategurid: Füüsikalised (valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld, hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus). Ökosüsteemi mõiste Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskkonnategurid Füüsikalised: valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld. Keemilised: hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus.
as elephants, trees, humans and whales, but also smaller, long-lived organisms such as Arctic Terns. 11. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 12. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Piiravad e kujundavad keskonnategurid: Tuli oluline tegur, mis on kujundanud taimkatet enamikes Maa piirkondades. Kliima muutumisega kuivemast märjemaks ja taas kuivemaks on muutunud ka põlengute sagedus. Eesti palumetsad sageli põlengute tulemus. Temperatuur elu võimalik -200 kuni 100 kraadini. Kuid enamus elust palju kitsamas vahemikus. Üldiselt veeorganismid kitsamas temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid. Paljud organismid vajavad oma arengus temperatuuride vaheldumist regulatiivne efekt.
Mõnedel maailmamaadel on olemas rahvatantsud, mis on seotud nende 7 kultuuriloominguga ja päritoluga, mida pärandatakse põlvest põlve. Tantse esitatakse tihti muusika saatel ning isegi lapsed on võimelised alateadlikult tabama rütmi ja heameelega ennast liigutada muusika saatel. (Roper jt 1996: 276). Keskonnategurid väljenduvad eelkõige koduses keskkonnas, ümbruskonnas ja kliimas. Sellest kus ja kuidas elavad lapse vanemad olenevad ka tema liikumisvõimalused. Kui pere elab nt tornelamus viimasel korrusel, siis ei saa vanemad tihti lasta lapsi üksi välja ringi jooksma, sest nende järgi on vaja pidev kontroll ning vanematel ise pole aega nendega välja minna. Näiteks rahuliku füüsilise aktiivsuse tegevus on tingitud sellest, miline on ümbruskond igapäevaste toimingute ümber
5. luud hõrenevad Arvatakse, et vananemine on määratud telomeeride poolt. Telomeerid on kromosoomide otstes olevad DNA lõigud, DNA nukleotiitne järjestus TTAGGG. Seda on inimese somaatilistes rakkudes 5003000 kordust. Iga raku jagunemise korral need lõigud lühenevad. Kui lühenemine on jõudnud kriitilise piirini, siis rakkude pooldumisvõime kaob. Järelikult uusi rakke ei tule ja organism hakkab kuluma. Vananemist mõjutavad veel oluliselt: 1. keskonnategurid otsene päikesekiirgus 2. organismi sisekeskonna toimest rakkude ainevahetuses tekivad vabad radikaalid ja need reageerivad aktiivselt kõigega, mis on nende ümber. N: ründavad DNA molekule, olulisi valke aga ka rakustruktuure. Monohapnik tekib organismis ja tuleb teatud koguses sissehingatava õhuga. Antioksüdandid on ained, mis suudavad peatada vabade radikaalide toimet. Olulisemad C, B ja beetakaroteen 3. toidus sisalduv energiahulk liigtoitumine
tõenäoliselt enam konflikte o Osalus – mida suurem osalus grupi töös, seda tõenäoliselt enam konflikte o Kokkukuuluvus ehk kohesiivsus – mida suurem, seda tõenäoliselt vähem konflikte Tasustussüsteemid – kui üht osapoolt tasustatakse teise kulul Piiratud ressursid Võim Käitumistegurid o Individuaalsed erinevused isiksuse omadustes ja väärtustes Keskonnategurid Gruppidevaheline konflikt Gruppidevaheise konflikti korral on osapoolteks kas või enam gruppi ühest organisatsioonist. Konflikt tekib siis, kui ühe grupi eesmärkide saavutamine seab ohtu teise grupi eesmärkide saavutamise Kui gruppide vahel on avalik vastuolu ja liikmete käitumist reguleerivaid reegleid on väga vähe Kui tähtsustuvad eelkõige grupi tulemused, siis sagedasti vastuolud
sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)
annaabi.ee 
