Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonna juhtimine. EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad. ISO 14001 eesmärk on keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon, kirjeldav lisa annab tuumikelementide selgitused, kasutab Demingi juhtimismudelit planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta. Rakendatav igas organisatsioonis, kes soovib ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi, veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt väljakuulutatud keskkonnapoliitikale, taotleda keskkonnajuhtimissüsteemi registreerimist teise organisatsiooni poolt, ise välja selgitada ja deklareerida vastavust antud standardile. EMAS - keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000 ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem, keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri, süsteem on Euroopa Liidu keskne. Keskkonnaaspekt - Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel
oskuste arendamisel. Toetav tegevus keskkonnapoliitika elluviimisel seisneb eelkõige suhtluse ja aru- andluse korraldamises ning valmisolekuks hädaolukordade puhul. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja nende protseduurid peaksid olema määratle- tud, asjakohaselt kirjas ja ajakohastatud. Keskkonnajuhtimisesüsteemi elluviimine saavutatakse toimis- ja kontrollmehhanismide sisseseadmise, järgimise teel, need peaksid tagama kogu organisatsiooni tegevuse vastavuse tema keskkonnapoliitikale, -eesmärkidele ja -ülesannetele. Samuti peaksid organisatsioonil olema kavad ja prot- seduurid, mida eriolukordades kasutada. Need võivad sisaldada võtmeisikute nime- kirja, kohustusi ( kes, mida teeb?), erinevates olukordades ettevõetavaid tegevusi, informatsiooni ohtlike ainete koht, õppuste kava. 1.1.4 Kontrollimine Hinnatakse eelmistes etappides tehtut. Tavaliselt hinnatakse keskkonnategevuse ellu-
- saastuse vältimine - ettevaatus Sageli satuvad vastuollu varem vastu võetud, positivistlikud, ja uuemad konventsioonid. Varasemad toetuvad ühest küljest teaduslikele admetele, teisest küljest uskumustele nt looduse assimileerimisvõimesse. Veel printsiipe: - heanaaberliikkuse printsiip ÜRO Stockholmi keskkonnakonventsiooni 21 printsiip: Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveräänne õigus kasutadaloodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kekkonnale või aladele, mis ei allu ühegi riigi jurisdiktsioonle. - ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip. Lähtub põhimõttest, et riikide ajalooline panus keskkonna kahjustamisse, aga ka materiaalsed võimalused on erinevad. Avaldub nt Kyoto protokollis. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Neid on üle 1000. Olulisemad:
arenguriike heitmete koguse vähendamisel. Mitte üksnes riikide, vaid ka rahvusvahelisse kkõiguse arengu seisukohalt oli pöördepunktiks Stockholmi 1972. a. kkkonverent, kus 113 riiki jõudsid ühisele arusaamisele tähtsamates kkkaitse põhiprintsiipides. Printsiip 21. Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma,
EMAS. Keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000 ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem · Keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri · Süsteem on Euroopa Liidu keskne Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). SO 14001 standard on rakendatav igas organisatsioonis, kes soovib: · Ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi · Veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt deklareeritud keskkonnapoliitikale · Demonstreerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: normatiiv - kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standard - on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt
kasutamiseks eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes kogu maailmas. Rakendatav organisatsioonis, kes soovib ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi, veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt deklareeritud keskkonnapoliitikale, demonstreerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele. On ettekirjutatav ja kasutab Demingi juhtimismudelit o EMAS – Eco-Management and Audit Scheme Euroopa Liidu keskne keskkonnajuhtimise- ja auditeerimise süsteem, mis keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas on võtnud
loodi mitmed Ühenduse Keskkonnafondid 1993.a. novembris vastuvõetud Maastrichti Lepe lisas “säästva ja keskkonnakasutuse mõttes mitte-inflatsioonilise” kontseptsiooni arvestamise Ühenduse tegevustes ning kinnitas kõigi Euroopa Liidu poliitikatele ettevaatusprintsiibi rakendamise kohustuse Amsterdami Leppe jõustumine 1997.a. tõi taas esile säästva arengu printsiibi VI Keskkonnategevusprogramm (2001–2010) annab EL keskkonnapoliitikale uue tähenduse. Selles määratletakse Euroopa Ühenduse selged prioriteedid aastani 2010 ja konkreetsed tegevused, mis tuleb ellu viia lähema 5 – 10 aasta jooksul, et eesmärgid saavutada. Nelja valdkonna tähtsus tuuakse eraldi välja: Kliimamuutused, looduslik mitmekesisus, keskkonnakaitse ja tervis ning loodusvarade majandamine ja jäätmekäitlus. 23
annaabi.ee 
