5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised
veetaimed, kiirendades tahke aine akumuleerumist veekogus. Aegamööda tekib soo, mis lõpuks kasvab kinni kas rohumaaks või metsaks. 6. Hapniku roll vesikeskkonnas. Hapnik on vees elutähtis. Hapnikku kasutavad mikroorganismid orgaanilise aine oksüdeerimiseks: {CH2O} + O2 -> CO2 + H2O Mikroorganismid vajavad hapnikku ka lämmastiku biooksüdatsiooniks: NH4+ + O2 -> 2H+ + NO3- + H2O 7. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? Püsivad orgaanilised ained on halvasti biolagundatavad ning suunatuna heitvetega veekogudesse, satuvad ka joogivette. Püsivad orgaanilised ained on põhiliselt aromaatsed ning kloorisisaldavad süsivesinikud. Kuna nad ei allu biolagundamisele, võib neid veest kõrvaldada ainult keemiliste ning füüsikaliste meetoditega. POP-id on raskelt lagunevad ja pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on
tuginev käitumine mõõdetavad Objektiivseks ja seega ka objektiivselt mõõdetavaks on 1) muutuva ja mitmekesise keskkonna mõjurid ja nende omadused 2) subjekti organismi objektiivsed omadused ja ilmingud (keha ja selle närvisüsteemi omadused ja protsessid) 3) subjekti poolt elluviidud reageeringud ja toimingud MUUTUJA: Muutuja mõiste on universaalne ja aitab kaardistada erinevaid asju nagu subjektide omadused (vanus, sugu, füsioloogilised erisused jne), keskkonnaomadused ja – mõjurid, toimingud, psüühikale ja käitumisele mõjuvad ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm Sõltumatud muutujad – tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes
kavandatavasse protsessi. Järgnevalt mõned olulisemad sotsiaalturunduse kontekstis. Atributsiooniteooria/Attribution theory põhjal püüavad inimesed oma tegevust, edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused – nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused – nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et
mööbel); · riietus (nt jalanõud, tekstiilitooted); · turism (nt puhkekülad ja -laagrid, majutusteenused Keskkonnasõbralike toodete märgistamine Maailmas on keskkonnamärgised ja deklaratsioonid kasutusele võetud selleks, et anda toote võimalikule tarbijale võimalus leida ja osta tooteid, mis mõjutavad keskkonda minimaalselt. Ökomärgistamine algas Euroopas 1970-date lõpus. Ettevõtted jõudsid arusaamisele, et teatud toodete ja teenuste puhul võivad keskkonnaomadused muuta turueelistusi. Hakati väljastama toodetele ja pakenditele keskkonnamärgiseid nagu näiteks "looduslik", materjalina taaskasutatav, põletatav-ei anna keskkonda ohtlikke aineid. Eesti ja ökomärgistamine Eestis reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus- 11.1 ELi ökomärgis.pdf 11.2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Riigi Teataja.mht ISO standardid ·14024-keskkonnamärgised ja deklaratsioon (tüüp I)
vajaliku aspekti kavandatavasse protsessi. Järgnevalt mõned olulisemad sotsiaalturunduse kontekstis. Atributsiooniteooria/Attribution theory põhjal püüavad inimesed oma tegevust, edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati
väärtushinnangute koosmõjust tulenevalt kujuneb iga asula oma nägu ehk paiga vaim. Tänapäevases konkurentsiühiskonnas, kus kommunikatsiooni areng on olnud ulatuslik, on inimtegevus muutunud üha vähem sõltuvaks ühest kindlast asupaigast. Üha rohkem suureneb asulate vahel konkurents elanikkonna suurenemise ja investeeringute nimel. Sellest tulenevalt osutuvad üha olulisemaks paiga sotsiaalsed, kultuurilised ja looduslikud keskkonnaomadused. 206. Analüüsi kasutamine ruumilise planeerimise protsessis Sissejuhatus Ükskõik kuidas analüüsi ka ei käsitleta, on ta alati üheks komponendiks planeerimis- ja kujundusprotsessis, kus eesmärgiks on olemasoleva keskkonna muutmine või vahel ka toimuvate muutuste peatamine. On teada mitmeid eri metoodikaid, kuidas uurida, hinnata ja väärtustada paiku või maastikke. Nii nagu sõnal maastik on palju tähendusi, on ka mõistel analüüs palju
annaabi.ee 
