*Klasside arvu suurenemisel ja samuti pindalalise jaotuse ühtlustumisel Shannoni indeks suureneb, viidates nii mitmekesisuse suurenemisele maastikus. *Kuna absoluutskaalas ei oma indeks erilist tähendust, kasutatakse mitmekesisuse hindamiseks suhtelist indeksit, mis lubab võrrelda erinevaid maastikke või samu maastikke eri aegadel. Nõuded maastikuanalüüsi lähteandmetele ja nende kvaliteeti määravad tegurid. Maastike indeksite rakendamine Eesti keskkonnakorralduses (maastikuseired jne). Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik; väärtuslikud maastikud. Väärtuslike kultuurmaastike hindamise metoodika. Kultuurilis-ajalooliste väärtuste inventeerimine Esteetiliste väärtuste inventeerimine jahindamine Looduslike väärtuste inventeerimine Identiteediväärtus Puhkeväärtuse hindamine Maastike väärtused ja maastike hindamine Ressursi haldajate seisukohast aitab maastike väärtuste hindamine
Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest Maastikukaitse ja –hoolduse/ /taastamise positiivsed mõjud Kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmine Kohaliku omapära säilitamine Kohaliku identiteeditunde tugevdamine Turismi edendamine maapiirkondades Keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamine Maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Püsiasustuse säilitamine maapiirkondades Maastik keskkonnakorralduses *Maastikuhooldus kaitsealadel KAITSEKORRALDUSE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Iga kaitseväärtuse kohta sõnastatakse eesmärk, mille saavutamine on kaitsekorralduse lõppeesmärgiks. Soovitav on eesmärk sõnastada tulemusena. Kaugem eesmärk sõnastatakse pikemaajalises perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30 aastat. *Üldised eesmärgid maastikuhoius kaitsealadel Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse
CEN- Euroopa standardi komitee KK alused standardid Eestis: • õhk • vesi • radatsioon • müra • pinnas PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. IPPC- rahvusvaheliselt tuntud termin mille tõlge on Integrated Pollution Prevention and Control,millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses. IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda • ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine 13) Eesti ühendused 14) Rahvusvahelisedühendused 15) Planeering
Maastikuplaani väljaarendamine 1. Projekti eesmärk, mille taastamine, osapoolte, kohalike kaasamine 2. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs 3. Valiku põhjendus 4. Eelarve 5. Projekti kohandamise võimalused 6. Jooksev eelarve pärast taastamist! Kultuurmaastik vajab hooldust! Olulised teadusvaldkonnad maastiku taastamisel 1. Maastikuökoloogia 2. Arheoloogia 3. Paleogeograafia 4. Looduskaitseteadus 5. Klimatoloogia 6. Mullateadus · Maastik keskkonnakorralduses?? IV Karjääride taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Korrastamine ehk rekultiveerimine(inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. Korrastamisel võib taastada kaevanduseelse maakasutuse või anda maale ka täiesti uus funktsioon. Korrastamine hõlmab tehnilist (tasandamine, teede, kraavide, veekogude
Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine · Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) · Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine · Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) · Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused- nt ,,ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020", valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava- nt ,,Looduskaitse arengukava aastani 2020", ,,Euroopa veevarude kaitsmise kava", programm). I keskkonnaprogramm 1973-1976, VII keskkonnaprogramm 2013-2020. Keskkonnastrateegia 2030: valdkonnad
• vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; • grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; • loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlusse võtt; • puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine; Mis on IPPC? • IPPC on rahvusvaheliselt tuntud termin, lühend ingliskeelsest väljendist Integrated Pollution Prevention and Control, • millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses; • mida kasutatakse ka Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi 96/61/EÜ lühinimetusena. Eestis reguleerib seda ala "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus" IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises;
Viimase aastakümne Euroopa loodus- ja keskkonnakaitsepoliitikas on maastikuline lähenemine leidnud üha laialdasemat tähelepanu. Euroopa keskkonnaministrite Dobrishi kohtumise järel 1995. aastal välja antud Euroopa keskkonnaseisundi ülevaatearuandes ning Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegias pühendati maastikule esmakordselt eraldi peatükid. Kuid vaatamata maastikulise lähenemise väärtustamisele nii eelnimetatud üllitistes kui kogu keskkonnakorralduses, pärineb maastikukonventsiooni loomisidee ja algatus tegelikult hoopis kohalikelt omavalitsustelt. Paljude Euroopa piirkondade omavalitsuste esindajad, kelle ülesannete hulka kuulub üldjuhul ka valitsetava piirkonna elanikele kvaliteetse elukeskkonna tagamine, hakkasid põhjendatult tähelepanu pöörama maastiku kui elukeskkonna kvaliteedi langusele, piirkondliku identiteedi kahanemisele ning ka ebatäielikele maastikukorralduse meetmetele. Siiani puudus ühtne
annaabi.ee 
