202 põlispuud, 210 rändrahnu ning oluliseimad taime ja Joonis 1. Eesti loodus on tõesti ilus loomaliigid 1970ndatest sain teada, et ... · 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega · 1979 valmis esimene Eesti punane raamat Joonis 2. Eesti kolmas punane raamat Lähiajalugu · 1992 Eesti osales esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil. Ratifitseeriti CITES konventsioon, mis reguleerib ohustatud liikide isendite kaupade vedu riigist-riiki · 2009 Kaitsealade külastust hakkas korraldama RMK. Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise põlislooduse kaitsealade võrgustiku liikmeks Kasutatud piltide lingid · Joonis 1 - http://y.delfi.ee/norm/contest/1/6541_9WRRSV.jpg · Joonis 2 http://www.zbi.ee/punane/ajalugu/punaraamat_1998.jpg
Vilbaste-koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas. 1938-teine looduskaitseseadus 1947-moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. 1960-ilmus ,,looduskaitse teatmik" 1966-asutati eesti looduskaitse selts(EKLS) 1971-lahemaa rahvuspark ja ramsau konv. 1979-valmis esimene eesti punane raamat 1987-algas nn fosforiidisõda 1990-võeti vastu neljas looduskaitseseadus. 1992 osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil 1993-asutati soomaa ja karula RP 1995 võeti vastu ranna ja kalda kaise seadus 1998-ilmus eesti punane raamat 2004-ühines eesti euroopa liiduga. 6es LKseadus. 2009-riiklik looduskaitsekeskus.
1976- matsalu sai rahvusvahelise tähtsusega märgalaks. 1979- valmis eesi esimene punane raamat 1982-punase raamatu põhjal avaldati illustreeritud rahva väljaanne 1985- moodustati Endla-oostniku looduskaitseala ( sookaitse ala) 1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. · Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. · Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. · Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. · 1992. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassamblees. 1992 · 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.
Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999
eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus ( 10.mai) *2007- eesti liitus rahvusvahelise looduskaitseliiduga (IUCN) 2009-riiklik looduskaitsekeskus 2013- keskonna agentuur 2)Inimesed: K.E. Von Baer- Kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, kalapüügi eeskirjad Peipsis. A
Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros 10 ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999
Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999
1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn. suur soodesõda rabade kuivendamise rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks. vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele 1992 osales Eesti esmakordselt ÜRO määratud maade hulgast välja üle 200 000 keskkonnakonverentsil (UNCED ) Rio de hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati Janeiros. Ratifitseeriti CITES-i konventsioon hiljem sookaitsealadeks. (käsitleb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud liike, reguleerib elusate isendite, 1971 asutati Lahemaa rahvuspark esimene nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu
keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid Arenguetapid: Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid), teadusliku loodushoiu algus
annaabi.ee 
