Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse; Üleminek teadmispõhisele majandusele; Rahvastiku vananemine; Linnastumine; Kliima muutumine. Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord. 1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis. 1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus. 2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise definitsioon: 9 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine.
Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted:
o head ja mugavad liikumisvõimalused: siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime o varustatus elutähtsade võrkudega: kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem korras tehnilised taristud kestlik ühistranspordisüsteem KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine
Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Üldist mõju õhukvaliteedile ei näe, võib küll olla ajutine suurem peenosakeste arv, ehituse käigus, mis on ajutine, aga edasises tegevuses ei näe mõju õhukvaliteedile. Tallinna üldplaneering aastaks 2010 keskkonnaekspertiisi joonis 19 4.4 Mõju loodusele Seoses ulatusliku ehitustegevusega ja suuremate alade katmisega, kas sillutise ja/või asfaltkattega, suureneb sadevee hetkeline äravool, samuti suureneb sadevee reostusaste. Kõige suurem negatiivne mõju on selles suhtes Harku järvele. Tuleb arvestada, et sadevesi koos kuivendusveega satub Harku järve ka Harku vallast. Harku oja on põhiline järve veebilansi ja
Tasu ei nõuta vee võtmisel · põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks. · Voolu veekogutõkestamisel tõkestusrajatistega · Vee võtmisel isikliku majapidamise tarbekspõhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata) Vee erikasutuslubade andmise ja takistamise kord Võimaldab nõuda veeloa taotlejalt keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli. Kontrollitavad inpresiendid: · BHT, N-TOT, P-TOT · Toksislised ained ja raskmetallid Heitvee sise tingimused · Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja
Tasu ei nõuta vee võtmisel · põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks. · Voolu veekogutõkestamisel tõkestusrajatistega · Vee võtmisel isikliku majapidamise tarbekspõhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata) Vee erikasutuslubade andmise ja takistamise kord Võimaldab nõuda veeloa taotlejalt keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli. Kontrollitavad inpresiendid: · BHT, N-TOT, P-TOT · Toksislised ained ja raskmetallid Heitvee sise tingimused · Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja
keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. • Keskkonnaauditeerimine on ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele, aga ka ettevõtte poolt enesele võetud nõuetele. Ajalugu 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Seadus sätestab • eeldatava keskkonna mõju hindamise õiguslikud alused ja korra • keskkonnajuhtimis-ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning
_ informatsiooni avalikustamine keskkonda ja loodusvarade kasutamist mõjutavate projektide ja programmide kohta Nende eesmärkide ja juhtpõhimõtete ellurakendamiseks _ kehtestatakse iga loodusvara kohta selle minimaalse varu tase ja aastased kasutusmäärad; _ rahvusvaheliste keskkonnakaitse alastest lepetest tulenevate nõudmiste täitmiseks rakendatakse riiklikke programme; _ planeerimisel ning programmide ja projektide koostamisel rakendatakse keskkonnaekspertiisi; _ seadusega ettenähtud juhtudel rakendatakse majandustegevuse puhul keskkonnaauditit; _ bioloogilise mitmekesisuse säilitamist toetatakse vastava riikliku programmi ja tegevuskava abil; _ määruste või tegevuslubade abil kehtestatakse keskkonnakaitse normatiivid; _ arendatakse keskkonnaseiret mitte ainult keskkonnaseisundi, vaid ka suundumuste hindamiseks ja planeerimise vajadusteks; _ koostatakse loodusvarade ja keskkonna kasutuse riiklikud programmid ning regionaalse arengu plaanid