[2:165-166] 2. KONVENTSIOON RAKENDAMINE EESTIS ,,1999. aastal alustasid Eesti Keskkonnaministeerium ja Taani Keskkonnaagentuur koostöö- projekti konventsiooni sisuliseks rakendamiseks Eestis. Koostöö esimene etapp (DANCEE ref nr 124/009-0049) keskendus konventsiooni kahele esimesele sambale: juurdepääs kesk- konnateabele ning keskkonna-alaste ostsute tegemisele. Käesolev projekt (DANCEE ref nr 129-0134) keskendus keskkonnaasjades õigusemõistmisele juurdepääsu tagamisele./.../ Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. Oktoobril." [3] Eesti Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud keskkonnakaitse ja looduskasutusele ja selle tasakaalustatud arengu tagamisele ehk ministeerium tagab loodusvarade kasutamise, taastootmise ja arvestamise, korraldamise, kiirguskaitse, keskkonnajärelvalve, looduse- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamise
Artikkel 6 käsitleb olulise keskkonnamõjuga tegevustega seonduvat otsustamismenetlust. Artikkel 6 sätestab mitu nõuet, näiteks kohustuse teavitada asjast huvitatud üldsust kavandatavast tegevusest menetluse varajases staadiumis. Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel.3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. [1] 4. JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud
peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." 3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3- 1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste
suurenenud linlik eluviis, autode arv ja õhusaaste. Selle tulemusel dokument toetab energiat säästva transpordi süsteeme ning ühistransporti. Leidus ka negatiivseid külg, sest see konverents on saanud ka kriitikat. Arvatakse, et vastuvõetud dokument ei ole piisav, sest sinna ei ole kantud finantsmeetmeid säästva arengu edendamiseks ja puudub ka selge mandaat üleilmse konventsiooni loomiseks, mis tagaks juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia Euroopa Liidu säästva arengu strateegia sai heakskiidu Göteborgis juunis aastal 2001. See oli Euroopa Liidu jaoks esimene strateegia arendamaks jätkusuutlikkust Euroopa riikides. Strateegia seab eesmärgid 30 aasta pikkuseks ajaks. Peamiseks eesmärkiks on: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde peavad liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama
haldusorgan enne haldusakti andmist andma osalistele vajalikku informatsiooni: Õigus tutvuda dokumentidega - Õigus saada keskkonnateavet vastavuses Arhusi konventsiooni II samba nõuetega. Õigus saada selgitusi - Ametnikud ei ole mitte ainult riigi teenijad, vaid ka kodanike abistajad Asjaolude uurimine reegline asutus omal initsiatiivil Õiguste selgitamine ja arvamuse ärakuulamine Otsuse langetamine Otsuse vormistamine ja teatavaks tegemine Keskkonnaasjades on tüüpiliseks avatud menetlus · Planeeringud · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnalubade menetlus erinevates seadustes on erinev regulatsioon Olulised Riigikohtu kaasused OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. 3-3-1-8-02) Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust läbiv nõue. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse eeskiri (7. mai 2003 3-3-1-31-03) aktiivse informeerimise kohustus. Haldusõigus Juurdepääs õigusemõistmisele
Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko ) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. 11 10 Keskkonnaalased õigused Materjal: Loeng, Õpik lk 148 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Relve, K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades. Juridica, 1, 20 - 31. Relve, K. (2009). Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, I, 19 - 27. EIÕK on leidnud hulgaliselt seoseid klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ning poliitiliste õiguste) ning keskkon- naseisundi vahel: Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele
olulist keskkonnamõju. Artikkel 6 sätestab mitu nõuet, näiteks kohustuse teavitada asjast huvitatud üldsust kavandatavast tegevusest menetluse varajases staadiumis, kui kõik variandid on veel lahtised ja üldsuse osalemine saab olla tõhus. Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel. 3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli kohaselt peab isikul olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Menetlus peab vastama teatud miinimumnõuetele, nt peab menetlus olema kiire ja tõhus. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele
annaabi.ee 
