23 Osakaal 0.20 0.15 0.15 0.13 0.13 0.10 0.05 0.00 0.00 75 85 95 105 115 125 Töötasu vahemike keskkohad Ettevõte Ettevõtte jaotushistogramm 0.30 0.25 0.25 0.22 0.20 0.15 0.14 0.15 0.12 0.13 Osakaal 0.10 0.05 0.00
Kui tabulaatori pikkust pole ankrutega määratud, siis kehtivad nö vaiketabulaatorid, mis paiknevad 1/2 tolliste e. 1,27 cm vahedega. Ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub sinna tabulaatorimärk (ankrud). Neid on nelja liiki: vasaktabulaator kohakuti on tekstiosa vasakpoolsed otsad; paremtabulaator kohakuti on tekstiosa parempoolsed otsad; kesktabulaator kohakuti on tekstiosa keskkohad; kümnendtabulaator kohakuti on arvu ühelised. Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega. Ankru eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt lihtsalt ära lohistada (alla-või ülespoole joonlauda). Tabuleerimiskorraldused antakse TAB-klahviga, järgmine sõna viiakse järgmise ankruni. Täpsemaid valikuid tabulatsiooni kasutamiseks saab valida menüüst Vorming-Tabelduskohad. Üheks tabulaatori
0,2500 Sagedus: 4 75 Row 0,2000 Osakaal: 0,1905 0,1500 Osakaal_% 19% 0,1000 Intervallide 0,0500 keskkohad 7068 0,0000 7068 8638 10208 11778 Kahemõõtmeline sagedustabel: X/Y 5884 6101 6567 6816 [6283; 7853) #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? [7853; 9423) #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? [9423; 10993) #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? [10993; 12563) #NAME? #NAME
ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema. Alusriideks sobib kõige paremini õhuke linane valge riie. Polstrikate kinnta liimi, klambrite või polstrinaeltega. Kinnitamisel jälgi, et polstrikate oleks võimalikult pingul. Kõige parem on katet kinnitada, alustades polstirservade keskkohtadest. Kui keskkohad on kinnitatud, on hea liikuda keskkohast ühtlaselt polstrinurkade poole, mis kinnita kõige viimasena. Et vältida polstri nurgakohtades kühmu tekkimist, voldi polstrikatte nurgakohad kokku, paksema katte kangast lõika nurga juures vähemaks.
M Polügonaalpinnas: on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. T Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. E A D U S krüogeensed M Termokarst - ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa
ööramispide (ringike). ta kujundi vajalikku asendisse. mine bjektimenüüst dialoogiboks Size and mat valida Rotate... ndla pöördenurga kraadides (Rotation). pöörde 90o paremale või vasakule ontaalne ja vertikaalne peegeldus. : ip Vertical Täiendavad tegevused kujunditega Valitud (märgitud) kujundeid saab joondada vertikaal ja horisontaalsuunas (servad või keskkohad). Joondamine - Alignment Menüüst Format/Align valida Align Top, Align Left jne Võimaldab jaotada kujundid võrdsete vahed Jaotamine (hajutamine) - Distribute kujundi vahel. Format / Alignmenüüst valida Distribute Horizontally või Distribute Ve joondada vertikaal ja kkohad). gn Top, Align Left jne
Polügonaalpinnas igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61
vahele ei saa seega moodustada uut väärtust. · Ühe või mitme muutuja vaatlus. Joonistes võib näitlikustada ühemõõtmelistele jaotustele lisaks muutujat või nende muutujate vahelisi mõjusid. (2004: 297298) Histogrammi kasutatakse ühemõõtmelise jaotuse väljendamiseks, kus tulpdiargrammi tulbad on ühendatud üksteisega. Frekventsipolügoon sageli alternatiiv histogrammile. Joonistatakse nii, et sirgjoontega ühendatakse tulpidiagrammi tulpade tippude keskkohad üksteisega. Summadiagrammi ja summapolügooni kasutatakse kogufrekventse näitlikustades. Kasutatakse: ,,kui mitmel isikul või millisel osal on uuritavatest väiksem (suurem) väärtus kui x?" Kvalitatiivse teabe näitlikustamiseks võidakse kasutada rõht- ja püstasendis tulpdiagramme. 1) Rõhtdiagramm on sobiv esitusviis siis, kui muutuja klasside vahel on suuri frekventsierinevusi. Rõhtdiagrammi on kergem lugeda kui püstist.
1. polügonaalpinnas: igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmisel 0,6-3 m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e. alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi 3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal
ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. LIUSTIKE GEOGRAAFILINE TÄHTSUS Põhjustab iseloomulike geograafiliste maastike esinemise jääkõrbed, kõrgmäestike glatsiaalsed maastikud, igikeltsaalade maastikud; Muudavad kliimat; Annab alguse jõgedele, kujundab hüdrograafilist võrku; "Täidab" sulaveega väiksemaid meresid ja järvi; Pinnavormide (kulutus- ja kuhjevormid) ja setete kujundaja; Matab muldkatte; Hävitab taimkatet. 12
annaabi.ee 
