Läbirääkija sõlmib lepinguid, püüab saada organisatsioonile paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil. Juhi töö korraldamine · Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub suurel määral sellest, milline on tema otsustamisõigus ja vastutus; Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad ülesanded Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete ülesannete täitjatega Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane. Juhi töö korraldamine · Oskused Tehnilised oskused organisatsiooni põhitegevusega seotud teadmised ja oskused; Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab koostööd ja mõjutab töötajate töötahet; Üldistamisoskus seisneb võimes uurida, mõista ja tulla toime organisatsiooni kui terviku probleemidega. Üldistamisoskus kujuneb teadmiste loogika ja
Tippjuhtimine vastab strateegilisele juhtimisele. Tippjuhid hierarhia kõrgeimal astmel vastutavad kogu organisatsiooni tegevuse eest. Tippjuhtide hulka kuuluvad ettevõtte või asutuse, juhatuse liikmed ja juhi asetäitjad. Keskjuhtimine vastab juhatamise ja korraldamise ning esmane tase operatsioonid e juhtimisele. Organisatsioonides on nendel tasemetel väga erinevaid ametinimetusi: juhatajad, esimehed, asetäitjad, programmi juhid jm. Keskjuhid vastutavad nende alluvuses olevate juhtide ja allüksuste töö eest. Esmatasandi juhid vastutavad otsese tootmistöö või juhtimisega mitte seotud töö tegemise eest. Esmajuhtideks on meistrid, brigadiirid, sektsioonijuhatajad jpt, kelle alluvad tegelavad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. 4 Juhi rollid On selgitatud kümme juhtide erinevat kuid omavahel seotud rolli, mida võib jaotada kolme
konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud
6) Vähenevad kommunikatsiooni- ja juhtimis- kulud ORGANISATSIOONI STRUKTUURIDE LOOMINE Avalike organisatsioonide juhtimistasandid: 1) ORGANISATSIOONI TIPP planeerimine, otsustamine, rahastamine · direktorite nõukogu e poliitiline komisjon · täidesaatev struktuur otsuste elluviimine 2) KESKJUHID vastutavad konkreetsete eesmärkide saavutamise eest 3) TÖÖTAJAD vahetu tootmine Avalik juhtimine Organisatsiooni kõrval kaks struktuuri: 1) tehnostruktuur tagab prganisatsiooni funktsioneerimise tehnilise poole (töö normeerimine, personali koolitus) 2) tugipersonal aitavad juhtida neid aspekte, mis jäävad muudest tasanditest välja (nt õigusosa-
alluva tegevuse eest. Regulatsioon- töösisekorraeeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendis, töölepingud. Tööjaotus toob kaasa spetsialiseerumise, Probleemiks on tööjaotuse sügavus. Mida suurem on organisatsioon, seda sügavam on tööjaotus. Personali liigitus Juhid- kõik need, kellel on alluvad · Lähtudes tegevuse ulatusest: Üldjuhid ja Funktsionaalsed juhid · Lähtudes juhtimistasemest: Tippjuhid, Keskjuhid ja Esmajuhid Spetsialistid- erialatundjad Peaspetsialist- funktsionaalne juht, tegevusalade juhtimine, asjad, protsessid; alluvate spetsialistide juhtimine Spetsialist- ei ole alluvaid, tegevus konkreetsel tegevusalal, vajalikud ekspertteadmised, ametialane lojaalsus ja professionaalne kretinism. Tehnilised täitjad- ametnikud ja töölised Ei ole alluvaid, tehnoloogia ja kasutatavad meetodid on määratud, rutiinse
juhtkonna või eestvedajate tegevus kui kujundav tegur. Edgar H. Schein (1992) rõhutab kultuuri loova liidri õppimisvõimelisust. Liidri mõjukusel on hulk põhjusi, millest üheks on, et organisatsiooni liikmed jäljendavad tema tegevust. Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks. Organisatsiooni liikmed on liidritega samaväärselt tähtsaks organisatsioonikultuuri allikaks. Nende rolli saab käsitleda kahest vaatepunktist: organisatsiooni liikmeskond ja organisatsiooniga liitujad. Organisatsiooni liikmete mõju on pidev, sest kujuneb suhtlemise ja kollektiivse tegevuse toimel. Organisatsiooni kuuluvad inimesed toovad kaasa väliskeskkonna suundumused
3) sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: 1) informatsiooni vastuvõtja 2) informatsiooni jagaja 3) kõneleja Ostustamisega seotud rollid: 1) ettevõtja-uuendaja 2) ressursside jagaja 3) arusaamatuse lahendaja 4) läbirääkija (sõlmib leppinguid) Tippjuhid planeerivad, reorganiseerivad ja teevad organisatsiooni tervikuna puudutavaid otsuseid. Esmajuhid juhendavad vahetult organisatsiooni liikmeid ja suhtlevad peamiselt konkreetse ülesannete täitjatega. Keskjuhid koordineerivad organisatsiooni igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane ja nende täitmise tulemusi. Juhi ülesanded: - tehnilised oskused - oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid - üldistamisoskus (toime tulla terve organisatsiooniga) Suhtlemiskanalid: - kirjalik suhtlemine - telefonikõne - plaanipärane koosolek ja nõupidamine - planeerimata koosolek (kiire lahendamine ja info jagamine) - reis ja ringkäik
3. abinõude väljatöötamine kõrvalekalde parandamiseks- juhil on kolm valikut: ära tee midagi; paranda tegevust, kui midagi on vajaka; vaata üle standardid(peavad olema reaalsed). Parandamiseks võib kasutada vahetut või kaudset mõjutamist. Kontrolli liigid vastavalt juhtimistasemele : strateegiline(erinevate tasemete strateegiline elluviimise tulemuslikkus- tippjuhid), taktikaline(konkreetse üksuse tegevus-käive, omahind, kasum- keskjuhid) ja operatiivne(toorme, toote või teenuse kogus ja kvaliteet-alamastmejuhid) kontroll. Kasutussageduse järgi võib kontroll olla: pidev(protseduuride, reeglite järgimine, rühma- enesekontroll), perioodiline(eelarves püsimine, audited, tehniline korrasolek) ja juhuslik ehk valikuline(inventuurid, tegutsemise jälgimine). Vastavalt kontrolli objektile: eelnev kontroll- kontrollitakse sisendit, et ennetada probleeme
näidatakse ära millele eelkõige muutuste juhtimises keskendutakse. Arengukava põhjal määratakse hiljem tööjaotus ning informatsiooni liikumise teed. Täpsemalt kajastuvad need siis protseduurides, juhendites, kordades ning konkreetsete struktuuriüksuste, meeskondade, töögruppide ja töötajate tööplaanides. Põhjendatud strateegia vajab hoolikat läbimõtlemist, selle väljatöötamine on keeruline ja aeganõudev protsess. Lisaks tippjuhtkonnale kaasatakse sellesse töösse ka keskjuhid ning organisatsiooni erinevate tegevusvaldkondade aktiivsed spetsialistid. See kindlustab strateegiate plaanide koostamiseks vajaliku organisatsiooni kõikidelt tasanditelt. Kavandamises osalemine motiveerib personali. Kindlasti tagatakse kogu personali informeerituse strateegilistest eesmärkidest ning nende saavutamiseks kavandatud vahenditest, mis tagab ka strateegia elluviimise. Arendusjuht täidab järgmisi strateegilise planeerimise toetamise alaseid ülesandeid: