· Enne heinategu niideti ka küüniesine, kui küün oli, või lihtsalt kuhjaalune. · Enne heinamaale minekut tuli naistel loomad talitada. · Ühte lähkrisse pandi kali ja teise piim ning enne kella viit hommikul oldi minekuvalmis. · Kui heinamaa oli lähedal, tõi keegi kodustest hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni. Sõnastik · Lüsi Vikati vars · Saad Koonusjas sisetoestuseta heinakuhi · Lähker Jooginõu Kasutatud kirjandus · "Eesti Maarahva Elust XIX sajandil" Aleksei Peterson · http://et.wikipedia.org/wiki/Vikat
piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa. Kas noodki, kadunud mehed, tookord katla töö
Aastail 1315- 1317 oli suur üleeuroopaline näljahäda, millel oli Liivimaale väga rasked tagajärjed. See mõjutas kogu rahva elu: talupojad põgenesid, sageli tühjenesid terved külad. Päevane toidu hulk ja selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest, tööpäeva pikkusest, mis sõltus aastajast. Suvel, kui olid pikemad päevad, peeti kaks puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms. Keskhommikul (kella 10-11 paiku) toimus esimene tõsine söömaaeg, teine oli 5-6 ajal õhtul. Põhja-Eesti taluperedes olid neljapäev ja pühapäev lihapäevad. Inna Põltsami raamat ,,Söömine-joomine keskaegses Tallinnas" käsitles tohutuid erinevusi keskaja pidu- ja argipäevase, samuti linna- ja maaelanike toidulaua ja -kommete vahel. Oli pikalt juttu tähtsaimatest toiduainetest ja jookidest leivast ja õlust. Ma sain
kasvab kasvutingimustest ning sordist lähtuvalt 20 kuni 100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks. ... Linapõld vajab umbrohutõrjet. Pikematel põuaperioodidel tuleks lina kasta. Sademete vähesus vähendab kiudude arvu. Lina kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist, sest muidu võib linataim hoogsalt õitsema jäädagi. Lina on isetolmlev. Tolmlemine leiab aset väga lühikese aja jooksul peale tolmuka avanemist hommikul, kuni kroonlehtede vabanemiseni keskhommikul (4 kuni 7 tundi) ehk hiljemalt keskpäeval. Linataim saavutab oma täispikkuse üsna varsti peale õitsemist. Ühel ajal mahapandud seemnetest kasvavad linataimed õitsevad väga erinevatel aegadel ja ka seemned küpsevad erinevalt. Seemned on valmis, kui kupart liigutades on seemneid hästi kuulda. Säilitamiseks mõeldud seemned tuleks eelnevalt kupardest eraldada, kas siis mõõduka peksmise või muljumise teel. Ületalve säilitamiseks mõeldud seemneid oleks soovitav
Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja. Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei tahtnud enam tööd teha, olid harjunud s üüa saama. Sovhoos. Hiljem oli mõisahoones veel Alavere sovhoosi loomakasvatusosakond. Ka sovhoosi loomakasvatusosakond sai ruumid Alaversse ja Pickwa mõisahoone jäi tühjaks. Külapoisid lõhkusid aknad ja neid tuli pidevalt parandada.
Naise kuju ilmub seoses täiskuu madala asendiga, mis paistab läbi ristimiskabeli idapoolse akna, kuna aken on gooti stiilis heidab selle muster kabeli seinale niisuguse kuju, mis sarnaneb valges rüüs naisterahvale. Räägitakse, et Valge Daam ilmub vaid augusti öödel, kuid teda on nähtud ka varajaste uuringute tulemustel veebruaris. Lisaks ei ilmu ta ainult ööseti, vaid daami võib näha ka detsembrikuu päikesepaistelisel keskhommikul. Kahjuks on päikeselisi päevi detsembris Läänemere ääres tunduvalt vähem kui kuuvalgeid öid augustis, siis sellepärast käiaksegi Valget Daami suveti vaatamas. Keskajal, mil toimus juhtum sissemüüritud naises, külastas Wilhelm Haapsalu katedraali. Olles kirkus nägi ta punase sametiga palistatud valges rüüs naisekuju. Peale seda õudset vaatepilti pole keegi sellest naisest midagi kuulnud ning isegi järelpärimised osutusid tagajärjetuks. Kuna naise või
Uue sillana rajati 1810. aastal puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti ning juba 1823. aastaks oli sild muutunud ohtlikuks. Puusild lammutati ja aastal 1826 rajati uus puusild. Selle silla eluiga oli pikem kui eelneval puusillal, kuid 1923. aastal süttis sild põlema. 1926 avati liiklemiseks Vabadussild. Sild hävis Teises maailmasõjas. 1942. aasta alguses silda algse projekti järgi taastama. Puust käsipuudega sild valmiski 1943. aasta kevadeks, kuid järgmise aasta 25. augusti keskhommikul õhkisid taanduvad sakslased silla ise uuesti.12 Üle poole sajandi ei kulgenud Laia tänava ja Vene tänava vahel üle Emajõe silda. 20. sajandi lõpus hakati ehitama jalakäijatele mõeldud silda. "Dvigateli" endises sõjatehases valmistatud detailidest silla kokkumonteerimise lõpetas sillaehitusfirma K-Most 3. juunil 1993.13 Sild oli tervikuna terasest ja musta värvi. Sild ehitati ainult jalakäijatele sellepärast, et tollal oli Tartu Linnavalitsusel piiratud rahalised ressursid
nakkusepideemiad ning kiriku kasvav püüe oma haaret laiendada. Näljahädade aegu unistasid nii mõnedki Cockaigne'ist, küllusemaast, kus päevad kuluvad lõputuis maitsenaudinguis Päevane toidu hulk ja selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest, tööpäeva pikkusest, mis sõltus aastajast. Suvel, kui olid pikemad päevad, peeti kaks puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms. Keskhommikul (kella 10-11 paiku) toimus esimene tõsine söömaaeg, teine oli 5-6 ajal õhtul. Põhja-Eesti taluperedes olid neljapäev ja pühapäev lihapäevad. 21 Põldsam, 2002, lk. 99 Toit oli uksluine ja napp. Soodi palju leiba (nisu- või rukkileiba), hirsi- ja kaerapudru, samuti kodus valmistati juustu. Peale rüübati kalja või õlut, piima tarvitati vahe, sest see laks ruttu hapuks. Kartulit ei tuntud Euroopas terve keskaja vältel. Liha said talupojad vaga vahe, nii
toidusedeli kindlaksmääramiseks väheseks, sest viimane ei sõltu üksnes materiaalsetest tingimustest. (1) 5.1 Päevane toidu hulk ja söögikorrad Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest, tööpäeva pikkustest, mis sõltus aastaajast. Suvel, kui päevad olid pikemad, peeti kaks puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms. Keskhommikul toimus esimene tõsine söömaaeg, teine oli kella 5- 6 ajal õhtul. Küllalt tõenäoliselt olid menüüd kindlaks kujunenud ja varieerusid vähe, ilmselt oli iga päeva jaoks oma traditsioonilised road. (1) Arvete põhjal tallinlaste toidu toiteväärtus üle otsustades tuleb möönda, et toidusedel oli päris hästi tasakaalustatud. Vaieldamatu eelistus kuulus suure energiasisaldusega, eriti just rasvaste 16
XIX. Ka kodu võttis Indrekut vastu võõras koer tigeda haukumisega. Suure vaevaga, tubli malakas peos, pääses ta rehealuse väravateni, avas need ja sulges nad enese järel uuesti, kuna koer jäigi väravate taha tema jälgi nuusutama ja haukuma. Imelikult ja õudselt mõjus Indrekusse see tige võõras koer koduväravas ja kaua lamas ta lakas heintel ristseliti, oodates asjata und. Kui muutlik on ilmas kõik! Viimaks ometi uinus ta ja ei ärganud enne, kui isa tuli keskhommikul hobustele lakast heinu võtma. ,,Ah sina olidki see, kellega koer öösel nii kurjasti tõreles," ütles isa Indrekule. ,,Pidin ikka tulema vaatama, aga uni oli nii magus, ei viitsind. Mõtlesin, et on ta, kes ta on, või ta varas ikka on." Ise ajas ta käed laiali ja kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. Ja Indrek, kes istus alles põhul, kus ta maganud, pani esimest korda õieti tähele, kui kange on isa
annaabi.ee 
