Üldiselt Teenindava mjanduse hulka kuuluvad näiteks: Post, Kultuur, Tervishoid, Kaubandus, pangandus Eesti hariduselu Üldhariduskoole on igas suuremas asulas,kõrgkoolid on ainult suuremates linnades Riigi asutatud ülikoolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,Tartu Ülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Põllumajandusülikool Põhiharidusega noored võivad soovil minna õppima kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse. Tallinna Tehnikakõrgkool õpetab mitmesuguseid ehitus- ja metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike koolide Arvu kohta. (v.a. Õppeaastad 2001-2002,2002-2003 Ja 2003-2004)
Mõnede parameetrite järgi on noorte olukord Suurbritannias tööturul parem kui Eestis. Alates 1993.aastal on töötuse määr Suurbritannias vähenenud ja tööhõive määr omakorda pidevalt kasvab. Eestis on aga kasvanud vastupidine olukord. Eestis on mitteaktiivsete noorte osatähtsus suurem. Samal ajal eksisteerib suur erinevus heitunud isikute osas. Suurbritannias rohkem noori, kellel ei ole mitteaktiivsuseks põhjust. Suurbritannias ja Eestis on noortel, kes on omandanud kõrg- või keskerihariduse, tööturul rohkem võimalusi ja väiksem risk jääda töötuks. UK-s on noorte töötute hulgas rohkem mehi kui naisi. Eestis on eriti palju töötuid noorte naiste seas. Eesti ja Suurbritannia hõivepoliitika orienteerub Euroopa Liidu hõivestrateegiale.UK noorte asend tööturul on parem kui Eesti noorte oma, sest Suurbritannias on Eestiga võrreldes rohkem noortele suunatud eriprogramme. Suurbritannia kulutused aktiivsetele tööturumeetmetele ja erimeetmetele
rühmad olid 15-20 kohalised ja lasteaia rühmad 25 kohalised. Paralleelselt lastepäevakodudega töötas Eesti Nsv-s veel ka omaette lastesõimi ja lasteaedu. Lasteasutuse sõimerühmas olid lapsed kasvataja ja sanitari hoole all, lasteaiarühmas töötas kasvataja ja koristaja. Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1. Oma töös ja igapäevases elus juhinduda kommunismiehitaja moraalikoodeksist. 2
s. Pärast Eesti vabastamist fasistlikust okupatsioonist, hakkas vabariigis tööle 52 lasteaeda. Koolieelsed lasteasutused rajati esialgu eraldi lastesõimede ja lasteaedadena. Lastesõimed olid määratud 2 kuu kuni 3 aasta vanustele, lasteaiad 3-7 aastastele lastele. 1959. aastal ühendati lastesõim ja lasteaed ühtseks asutuseks lastepäevakoduks. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. KOKKUVÕTE Fröbel arvates peab materjal sisaldama järgmisi asjaolusid: loodus, arv, geomeetriline nägemus, sõna ja keel, kunst, Jumal. Igasugune mängumaterjal, olgu kui tahes 8
õppevaldkonna lõpetajate edu/ ebaedu tööturul 90-ndatel aastatel toimunud majanduse ümberstruktureerimise protsess, kus üksikindiviidil ei pruukinud olla palju valikuvõimalusi muutunud olukorraga hakkamasaamiseks. Tehnikavaldkonna lõpetajate rakendumise kvalifikatsioonile madalamale töökohal on ilmselt aidanud kaasa eesti keele vähene oskus töötajate rühma hulgas, kes on omandanud tehnilise keskerihariduse endise Nõukogude Liidu erinevates osades. Lõplike järelduste tegemiseks on vaja vastavateemalisi uuringuuid teha rohkem. Uuringus vaadeldi ka erinevate õppevaldkondade lõpetajate hajuvust ISCO-88 ametirühmade lõikes sooviga saada ülevaade, kui suur osa hõivatutest töötab väljaspool ametikohti, mis eeldavad teatud tasemel kvalifikatsiooni kasutades selleks ametite pearühmade ning haridustasemete teoreetilisest seost.
Õppetöö kestab 3 aastat. Õppetöö on seotud tootmistööga, õpilased on riigi ülalpidamisel. Keskeriõppeasutustes (tehnikumid, mere-, pedagoogika- meditsiini-, muusika- ja kunstikoolid ning kultuurhariduskool) kestab õppeaeg 24,5 aastat, olenevalt eelharidusest (8-klassiline või keskharidus). Õpilastele makstakse stipendiumi, lõpetades suunatakse nad tööle. Lõpetamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrgkoolis. Õppeasutused alluvad ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile, sovhoostehnikumid ENSV Põllumajanduse Ministeeriumile. Kõrghariduses luuakse õppeasutuste juures ettevalmistusosakonnad, Nõukogude armeest tulnud või kaks aastat töötanud isikutel astuda ülikooli ilma sisseastumiseksamiteta. Erivajadustega inimestele antakse soodustusi pimedate, vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes
o Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor) o Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Teaduse ja õppeasutuste osakond 196988 o Ideoloogiaosakond 1963-65 Haridusministeerium (RK 1940-46)/Riiklik Hariduskomitee 1988- 89/Haridusministeerium Kõrg- ja Keskerihariduse Komitee 1959-68/ministeerium 1968-88 Riikliku Kutsehariduse Peavalitsus/Riikliku Kutsehariduse Komitee 1968-88 Eesti kõrgkoolid Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) 1950 Tallinna Polütehniline Instituut (TPI) Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPdel) 1952 Tallinna Riiklik Konservatoorium Kõrgem Kunstikool “Pallas” kuni 1951 Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut 1951. Aastast
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abo, L. (1972). Elektroonika konstruktor. Tallinn: Valgus. 2. Ahoranta, J. (1997). Sähköteknikka. WSOY Porvoo. 3. .Bähr, H., Ecke, W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin. 4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: "Koolibri". 5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed tööd. 6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11.Prosin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva:
annaabi.ee 
