IRL toeatab vaba turu majandust, avatud turgu. Sotsiaalse turvalisuse tagab kogukond, kollektiiv või sugukond. Heaolu tagab endale ja oma pereliikmetele eelkõige töötav inimene. IRL soovib, et Eestis kasvaks jõukus. Väga sarnane vaade Reformierakonnaga, mistõttu olid nad pikalt valitsuse koalitsioonis. Keskerakond peaks olema tsentriline, kuid on vasakpoolne erakond. Keskerakond on Tallinnas loonud munitsipaalpolitsei ja -kauplused, tasuta ühistranspordi. Keskerakondlased arvavad, et riigi vastutus on üksikisiku turvalisuse ees suur ja nad pooldavad progressiivset maksusüsteemi. Tähtsal kohal on regiooni areng ja et kõikjal Eestis oleks hea elada: nii maal kui linnas. Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond pooldab progressiivset maskusüsteemi ja suuremat sotsiaalturvat. Keskseks väärtuseks on võrdsed võimalused kõigile, st riik peab tagama igaühele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.
see ei ole Eesti-suguse riigi puhul võimalik. Kuna Eesti on väike riik, kus ei ole suuri ekspordi ja impordiga tegelevaid firmasid ning üleüldse on Eesti Euroopa mõõtmetes üks väike riik, võrreldes näiteks Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaaniaga, ei ole tal isegi võimalik nii kõrgele tõusta. Teistpidi võttes on Keskerakond lubanud Tallinnas teha teatud asju ning muudatusi ja on need ka teinud. Näiteks lubasid keskerakondlased luua uusi töökohti ja Tallinnasse loodi 5000 uut töökohta, lubati juurede teha lasteaiakohti ning renoveerida koole, lasteiakohti loodi 3500 ja renoveeriti ka 20 kooli. Juba need andmed näitavad, et Keskerakond on täitnud oma antud lubadusi. Veel kuni eelmite valimisteni oli ka minu koduvalla, Leisi valla, vallavanem Keskerakonnas ning sellel ajal loodi minu kodukoha lähedusse, Pärsamale, mis asub minu
Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee. Indrek Tarand on olnud küll 3 aastat
tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase. 1.2. Poliitiline kriis Kriisi aega iseloomustas ebastabiilsus ja killustatuse süvenemine ning sagedane valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm suurt erakonda ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid. Mais 1932 toimunud valimistel ei saanud ükski partei absoluutset enamust, kuid need valimised tõid kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa. Kuid erakondade ühinemine ei toonud kaasa endaga poliitilist stabiilsust, vaid killustus just süvenes
Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. V Riigikogu juunist 1932 - detsembrini 1937. 19 Valimistele 3 suurt poliitilist jõudu: ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid Ka vähemusrahvuste esindajad ja pahempoolsed töölised ja kehvikud. Valimistel põllumehed esimesel kohal, järgnesid keskerakondlased ja sotsialistid. Valimised tõid kaasa uue situatsiooni varem palju erakondi, nüüd vaid 3 suurt erakonda, kuid konsolideerumist see ei tähenda, küllaltki suur killunemine. Seda näitavad raskused valitsuste moodustamisel, kus valitsused koos vaid väga vähe aega. See lõppes Pätsi IV
Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. V Riigikogu juunist 1932 - detsembrini 1937. 19 Valimistele 3 suurt poliitilist jõudu: ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid Ka vähemusrahvuste esindajad ja pahempoolsed töölised ja kehvikud. Valimistel põllumehed esimesel kohal, järgnesid keskerakondlased ja sotsialistid. Valimised tõid kaasa uue situatsiooni – varem palju erakondi, nüüd vaid 3 suurt erakonda, kuid konsolideerumist see ei tähenda, küllaltki suur killunemine. Seda näitavad raskused valitsuste moodustamisel, kus valitsused koos vaid väga vähe aega. See lõppes Pätsi IV
Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20 Moora ütleb otse, et keskerakondlased ei ole pärisinimesed, ja et metsalisest ei saagi päris inimest üleöö, kuigi presidendikandidaat Mailis Repsist tunnistab ta imestusega: "vaatamata kõigele ikkagi inimene". Kas see erineb sellest, kuidas natsid pidasid juute, mustlasi ja slaavlasi poolinimesteks (Halbmensch) ja venelased omakorda kõiki sakslasi fasistideks, kes tuleb hävitada. Siin ja praegu toovad politoloogid ja poliittehnoloogid samasuguse sõnavara Eesti sisepoliitikasse.
agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste
annaabi.ee 
