Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal
purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema
aastatel Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Nime Cid andsid talle maurid Lugu =Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla =Kuulutatakse lindpriiks, peab maalt lahkuma =Temaga läheb pere ja väike grupp ustavaid vasalle =Jätkab võitlust mauride vastu =Grupp suureneb, rüütlid, võidetud maurid =Cid vallutab Valencia, oma kantsi =Kuningas lepib Cidiga, soosingu märgiks paneb Cidi tütred printsidele mehele =Mehed seisuseuhked, ei tunnista Cidi tütreid =Võtavad kaasaraha ja tütred, aga siis jätavad neiud häbistatult ja kaitsetult metsa =Cidi rüütel leiab tütred, Cid annab printsid kuninga kohtusse =Otsus mõlemale duell Cidiga, Cid tapab printsid =Uuteks peigmeesteks saavad kuningapojad Religioosset vaenu ei ole Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul Rõhutatakse peategelase inimlikkust Ilmus 1799 2
laul", sest Cid suri vähem aega varem kui Roland võrreldes ,,Rolandi laulu" kirjutamise ajaga. Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei küündi üleloomulikkuseni. Autor näitab teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
