näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käesolevas konspektis vaadeldud kõvasulamite erosiooni- ja kulumiskindlust õige põgusalt. Põhjalikult on käsitletud kermiste erosiooni- ja kulumiskindlust mitmesugustes tingimustes loengukonspektis ,,Paagutatud tribomaterjalid", mis on kättesaadav internetiaadressil http//cadds.me.ttu.ee/mti/Trib.pdf. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille
Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuurist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril 1100...1200 °C). Kermiseid (keraamilismetalseid komposiite) toodetakse reeglina vedelfaaspaagutust kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust sellega kaasneva laastueraldamisega) ning tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete valmistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik
Pind 1: otsatera R Pind 2: välistreitera R Mõlema pinna puhul on nõutud pinnakaredus 12,5m, seega nõuded ei ole väga karmid antud pindade suhtes, teiste pindade puhul tuleb kasutada ka P, M tähisega terikuid. Teriku materjalina võib kasutada karbiidkermist. ISO 513 standardite järgi oleks põhiliste treimisoperatsioonide jaoks mõteksa kasutada P-30 või P-40. Samuti saab kasutada terikumaterjalina veel pinnatud kiirlõiketerast ja pinnatud kermiseid. Kõigil kolmel on tulemuse pinnakaredus hea, kuid karbiidkermised on kolmest kõige odavamad. Pinnatud kermised on kõige kulumis- ja kuumakindlamad. I paigaldus 1. Treitakse/töödeldakse siseava diameetriga 38mm. 2. Otsateraga töötlen otspinda. 3. Astmeteraga töötlen välispinda (80mm diameetriga osa, silindriline) ja teen astme. 4. Välistreiteraga trein 169mm diameetriga välispinna osa. II paigaldus 1. Teise otsa töötlemine otsateraga 2
Oksüdeerub alates +400°C kõrgematel temperatuuridel. Tooriumoksiidi (ThO2) lisandiga volframtraati f 10 - 100 m kasutatakse valgustuslampide ja elektronlampide katoodide hõõgniitide valmistamiseks. Samuti valmistatakse · röntgenitorude ja kõrgepingealaldite anoode, · kontakte, kõrge sulamistemperatuuri ja suure kaarekindlusega, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena, · laialdaselt vaakumtehnika elemente. Volframkarbiidide WC2 baasil saadakse ülikõvu sulameid -kermiseid. Elavhõbe (Hg) on ainus metall, mis on toatemperatuuril vedelas olekus. Keemiliselt väheaktiivne aine. Oksüdeerub keemistemperatuuril 365°C. Tihedus - 13,55 gr/sm³. Tardub - -39°C. Eritakistus r = 0,95 W × mm²/mm. Ta lahustub kontsentreeritud sool-, väävel- ja lämmastikhappes. Cu, Zn, Pb, Ni, Sn, Ag, Au lahustuvad elavhõbedas. Kasutatakse · spetsiaalsete releede ja lülitite elavhõbeda kontaktide valmistamiseks, · elavhõbealaldites, · gasotronides ja ignitronides ETTEVAATUST!
40 30 20 10 0 900 1100 1300 1500 1700 Hardness, HV10 Joon.1.4. WC-Co kõvasulamite abrasiivkulumise kordaja ja kõvaduse vaheline seos 1.3.Cr3C2 - Ni kermiste abrasiivkulumine Cr3C2-Ni kermiseid on abrasiivkulumise tingimustes vähe uuritud. On leitud, et Cr3C2-Ni kermiste kulumine kiirus suureneb sideaine sisalduse suurenedes Nagu joon. 1.5 nähtub Cr3C2-Ni kermiste kulumine sõltub keemilisest koostisest ja veidi ka karbiidi valmistamise viisist. 50 45 Reakt.paag. 40 Otsesünt. 3 Mahu kadu, mm
). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W,Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC- TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. Konstruktsioonikeraamika autotööstuses Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol.
(kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boornitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, seal hulgas pinnatud kermised. Joonis 19. Tööriistamaterjalide sitkuse võrdlus 24 32. Terikumaterjali kõvadus-temperatuurist Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu
meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti . Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera püsivusaeg 4 korda. 3 Ajaloost Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil. Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist
). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. 45) Materjalide mehaanilised omadused. Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised oma-
- Plastkomposiitmaterjalid (PKM) - Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) - Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) c)Kermis Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. (Kokkuvõttev seletus allolevast kermiste seletusest). Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse rasksulavaid suure kõvadusega oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. d)Prepreg Eelimpregneeritud materjalid (prepregid) on kiudarmatuurid või riided, mis on eelnevalt
65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boor- nitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasu- tatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermi- sed, sh. pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaa- diumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise tempe- ratuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu