käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid.
muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur
Rokokoo du s eõitseajal s. ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Mööbel oli mugav, kerge ja nõtke
Mis on rokokoo ? Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780.Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Rokokoo arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised
aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks
õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid
põlvpüksid kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas. Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit, uhked ja kõrged soengud, siidsukad, kindad, lehvikud. Rokokoo aegne sisekujundus ja mood Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Kergem, õrnem, mänglevam. Tekkis prantsusmaal, levis Saksamaal Sisekujundus - siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega kummutid. värvidest eelistati sidrunkollast , õrnroosat ja helesinist. luksusesemed, iluasjakesed, portselanist esemed, serviisid Mood Meeste mood - muutus naiselikumaks, riietus rõhutas pihakohta, parukad madalamad, kuid neid puuderdati ja kaunistati siidlehviga. Naiste mood - Ülilaiad seelikud,valgeks puuderdatud nägu,
aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
Joonis 29. Talvepalee. [ibid] Joonis 30. Kadrioruloss. [ibid] Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. See kunstistiil valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, ning oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid] Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid]
uusi libretosid, nii et võis rääkida “libretotööstusest”. Üldse oli lõhe kõrgkirjanduse ja tarbekirjanduse vahel Prantsusmaal tollal suurem kui mujal. Kõrgkirjandus: 19. sajandil tegutsesid luuletajad-sümbolistid Mallarmé, Verlaine jt. Debussy tundis neid isiklikult ja hindas kõrgelt, ta on loonud laule nende tekstidele. 2 Sõnateatris domineeris bulvariteater kergesisuliste ja skemaatiliste tükkidega. Selle kõrval tegutsesid aga ka traditsiooniderikas draamateater Comédie Française (Prantsuse Komöödia) ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada naturalistlikku teatrit (1880ndad aastad), mis järgis prantsuse naturalistide-kirjanike põhimõtteid (Zola jt.) – negatiivsete elu- ja ühiskonnanähtuste ilustamata kujutamine. Seda suunda esindas André Antoine’i “Vaba Teater” (Théâtre Libre)