Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Metallide füüsikalised omadused · Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . · Kõige kergem on Li (r = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir (r = 22.49 g/cm3 ). Metallide füüsikalised omadused · Soojuspaisuvus- metallide ruumala suureneb metalli soojendamisel. · Elektri- ja soojusjuhtivus- metallid on head soojuse ja elektrijuhid. Eriti head on Ag, Au, Cu, Pt, Al, Fe. Metallide füüsikalised omadused · Magnetiseeritavus- magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt: ferromagneetilised - magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas - Fe, Co,
keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Levinumad raskmetallid on Kuld, Arseen, Kaadmium, Koobalt, Kroom,Vask , Elavhõbe, mangaan, Nikkel,Plii , Hõbe, Tina ja Tallium. Kergmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on väiksem kui 5000kg//m³. Levinuimad kergmetallid on Naatrium, Kaalium, Magneesium, Skandium, Titaan. Metallid on üldiselt kõvad.
Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . Kõige kergem on Li ( = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir ( = 22.49 g/cm3 ). Soojuspaisuvus- metallide ruumala suureneb metalli soojendamisel. Elektri- ja soojusjuhtivus- metallid on head soojuse ja elektrijuhid. Eriti head on Ag, Au, Cu, Pt, Al,Fe. (vt. Metalliline side) Magnetiseeritavus- magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt: ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid.
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse
tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind. Mustad metallid: 1) malmid ja 2) terased. -suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 1)Malmid- Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 2)Terased- Fe-le lisatud <2% C; Lisatud ka räni, Mangaani; Väga laialdase kasutusega. Värvilised metallid liigitatakse: a) tiheduse järgi: • kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), • keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), • rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi; c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 89. Flotatsioon. 20
ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. Kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) 91. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, struktuuri järgi Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on raud. Roostevaba teras, kuumustugevad terased 92. Värvilised metallid. a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid): c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv
happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid):
Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); 83. Poorid ja poorsus. b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid):
· Tavalise kvaliteediga (0,06% S, 0,07% P) 5. Struktuuri järgi: · Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist. Valuteras lisatakse Si, et parandada terase vedelvoolavust, täidavad hästi valuvorme. Süsinikteras kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Värvilised metallid liigitatakse: 1. Tiheduse järgi: · Kergemetallid >5000 kg/m³. Nt. allumiinium, magneesium, titaan. · Keskmetallid 5000-7800 kg/m³. Nt. tina , tsink, kroom. · Rasked metallid - <7800 kg/m³. Nt. plii, vask, koobalt, kuld, volfram, molübdeen. 2. Sulamistemperatuuri järgi, 3. Vääringu järgi: · Väärismetallid nt. plaatina, kuld, hõbe. · Haruldased metallid nt. liitium, titaan, volfram. Berüllium. Tööstuses kasutatakse:
valikuga.
5. Struktuuri järgi:
Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist.
*Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi
valuvorme.
*Süsinikteras- kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust.
92. Värvilised metallid
Liigitatakse:
a) tiheduse järgi: • kergemetallid - 5 g/dm3 (Al, Mg, Ti),
• keskmetallid 5 – 7,8g/dm3 (Sn, Zn, Cr),
• rasked metallid > 7,8 g/dm3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
b) sulamistemperatuuri järgi
*kergsulavad
Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga.
5. Struktuuri järgi:
Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist.
*Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi valuvorme.
*Süsinikteras- kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust.
88. Värvilised metallid
Liigitatakse:
a) tiheduse järgi: • kergemetallid - 5 g/dm3 (Al, Mg, Ti),
• keskmetallid 5 – 7,8g/dm3 (Sn, Zn, Cr),
• rasked metallid > 7,8 g/dm3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
b) sulamistemperatuuri järgi
*kergsulavad
Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse Ni, Ti, Mo, mangaani. Kuumustugevad terased, millede töötemperatuur on kuni 350ºC on süsinikterased. 350ºC …500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid.Struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. 92. Värvilised metallid. Ei sisalda rauda. Liigitatakse a) tiheduse järgi: • kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti) • keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr) • rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os) • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses;
annaabi.ee 
