Theseus Ateena kuninga Aigeuse või Õilis kreeka kangelane, Teel Ateenasse tappis Poseidoni ja Aithra poeg. erinevalt Heraklesest, röövlid, tappis Nooruses elas Troizenis. Ta isa vähem verejanuline, Minotauruse, osales jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele. Persephone järel ning 5 röövis Helena. 6
Kui uskuda vanu kirjutisi, siis metoobid dateeruvad aastas 446-440 eKr. Skulptor Kalamis oli nende peamine kujundaja. Ida poolsed metoobid kirjeldavad ja kujutavad Gigantomahhiat (Olümpose jumalate sõda gigantide vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega). Põhjapoolsed metoobid on väga halvasti säilinud, kuid tõenäoliselt on seal kujutatud Trooja sõda. Metoop Kentaromahhiast Friis, kõige iseloomulikum asi Parthenoni puhul on see, et ümber tsella jookseb pikk friis, mis pärineb aastatest 442-438 eKr. 2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi, pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule. Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast
Noormehe figuur. u. 485 e.m.a. Aphrodite sünd. u. 470 Kritios ja Nesiotes. e.m.a. Reljeef Ludovisi Türannitapjad Villast. Harmodios ja Aristogeiton. u. 470 e.m.a. Lapiitide võitlus Herakles taevavõlvi kentauridega. Figuurid kandmas. u. 460 e.m.a. Zeusi templi Leinav Athena. u. 460. Metoop Zeusi templilt tümpanonilt Olümpias. e.m.a. Olümpias. Myron. Poseidon Artemisioni Kettaheitja. u. 450 Myron. neemelt. u. 455 e.m.a. e.m.a. Rooma Athena. u. 450 e.m.a. marmorkoopia. Polykleitos.
põhjustas kahju nii ümberkaudsetel viljapõldudel kui ka viinamarjaaedades; et vägitegu oleks raskem, nõudis Eurystheus, et Herakles tooks metsiku pudulojuse tema juurde elusalt. Herakles sai sellega hakkama, ta püüdis looma kinni, pigistas ta käpad raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja
korduvalt kasutatud süzeed! - kreeklaste võitlust amatsoonidega. Skopas leidis vanale teemale siiski uue tõlgenduse. Võitlus pole enam üksteisesse klammerdunud inimeste füüsiliste ja vaimsete jõudude ülim pingutus, nagu Zeusi templi lääneviilul Olümpias. See on muutunud rohkem inimese vaimsete püüdluste väljenduseks, tema emotsioonide ja kirgede, kogu inimloomuse omaduste väljendajaks. Ülejäänud friisidel olid stseenid jahipidamisest, võistlustest ja lapiide võitlusest kentauridega. Pärast friiside paigaldamist hakkasid alles poolelioleva hauakambri juures käima kuulsate skulptorite austajad, keda meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss
kes põhjustas kahju nii ümberkaudsetel viljapõldudel kui ka viinamarjaaedades; et vägitegu oleks raskem, nõudis Eurystheus, et Herakles tooks metsiku pudulojuse tema juurde elusalt. Herakles sai sellega hakkama, ta püüdis looma kinni, pigistas ta käpad raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid
Kuldvillakut otsimas. Samuti võttis ta osa suurest Kalydoni jahiretkest, kus kunn Kalydon kutsus kreeklasi endale appi tapma suur metssiga, kes laastas nende maad. Seal päästis ta ka oma sõbra, Perithoose elu. Perithoos’t kohtas ta esmakordsel siis, kui P mõtles, et tegelikult ei olegi T nii eriline ning õrritas teda endale järgnema. T-d nähes imestas ta ning palus vabamdust. Neist said suured sõbrad. Perithoose pulmapeol aitas ta võidelda metsikute naistemaiaste kentauridega, kes pulmapeo rikkusid. Samuti proovis aidata P-l röövida Persephonet ning ise röövida Trooja Helenat, kui viimane alles laps oli. Helena aga viidi tema juurest ära ning ka Persephone toomine ei õnnestunud. Hades pani nad istuma ’unustuse istmele’ ning Theseuse kandis sealt välja tema nõbu Herakles. Perithoos’t aga oli võimatu toolilt tõsta, kuna Hades teadis, et tema oli tegeliku plaani taga. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe, Phaidraga
samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus. Seotud ka kentauridega (see naisekandmise, vee ja mürgi lugu)- nende tapja ja tema sai nende kavaluse poolt tapetud. Ta on nagu kentaur- tapahimune ja karvane. Herakles oli seotud naistega allutatud rollis. Ühelt poolt Hera ori, aga pidi ka teenima Omphaled, kellega ta vahetas soorollid. Naise armukadedus hukutas ta. Olymposel abiellus Hebega (Hera tütar). Mingis seoses on ta ka Hera poeg (imetamise pildid) Lõpuks: Hera seondub laia maaga ja tal on samad lapsed, mis Gaial st ürgsel tasandil võib olla
naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima. Sõbrad jõudsid kohale, aga Hades ei tahtnud sugugi naisest lahkuda ning pani avantüristid sõbralikult istuma unustuse
annaabi.ee 
