tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad valitsejad olid nagu haigeks jäänud. Neid kujutati kiduralt ja naiselike vormidega, samas ei puudunud siingi majesteetlikus. Viimast väidet tõestab kõige paremini Ahet-Atoni linnast leitud Nofrete maailitud portreebüst, mille järgi peetakse kujutaud naisterahvast ajaloo kaunimaks naiseks. Egiptlased oskasid hästi kujutada inimkeha proprtsioone. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/Arhaj.html http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/arharen.html http://www.hot.ee/djedkara/KEMET/sculp.html
Nimi Egiptus Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígiptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt- Ka-Ptah) ehk Hikupta ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue Riigi ajal ehitatud Ptahi templist. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks. Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.
Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite. Egiptuse plussid ja miinused:
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi kuna Mesopotaamias asus palju jõgesid mille orgudest seda saadi Vana-Egiptus Inimene ühiskond, usund leiutised Vana Riik 3-6 dünastia Keskmine Riik 11-13. dünastia Uus Riik 18.- 20. dünastia dünastia - põlvest-põlve antud võim. 30 dünastiat kokku ✿ noom- väikesed riigid, kokku 40 ✿ klassiühiskond ✿ vaarao- valitseja, jumalus ✿ kemet- must maa, niiluse jõe org ✿ deshert- punane maa e kõrb ✿ mõningal kujul Mesopotaamia kujutusi ✿ Egiptlastel tähtis usk, mitu jumalat ✿ tugev usk teispoolsusesse, hinged elavad teispoolusel edasi ✿ naine küll madalamas seisuses, kuid väga lugupeetud. emakultus ✿ haridust anti ainult meestele ✿ pühad loomad nt kass, koer Egiptlased jagasid päeva 24- tunniks ja aasta 365 päevaks. Astronoomia sünd. Matemaatika ja geomeetria algus
Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka- Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue riigi ajal ehitatud Ptahi templist. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks. Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.Kaananlased ja babüloonlased nimetasid
EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus 4800 - 4400 e.m
.+ ,,.".',,.'. Joostadakeermesfatudvaasteja avad vasakuttvaatd,Thistadakeened: a - jdnmeeterkeee ninind6tnga |B mn; b - pennetkeeeinimd1fnga20 ja sannuga |,5 mm;d - silidilie toukr lninddt'nga 7, t'oIIi' l'l l:I 112:l Ldpefadakdeptdne(a)ja vada ( keer iit kujutis liks (nd6t'kavas|"12:|), 60 Jdrgvas tabe|is o antd dtailide a, b, , d ja kemet nd1tniset saadud villslbimdddud d vdi sis|abinddud d nig samud 1 P, |' |'|ddrafakernt tijabid (neterkr v6i si!iditiet'okeee)' 2, Kijufada dt'ailide a, b, , d ja kujutisfe juud vast'avad kente tdhisd. |"1akusd, |' Keernelinbi nIdransel avestada, t nd1dtud Idblndud
juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi. Ülem-Egiptuse org lõunas moodustas pika kitsa ala, mida piirasid
ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed, mered ) oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris Egiptuse teistest vanaaja maadest. Viimane asjaolu oli peamiseks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur arenes aeglaselt ja püsis pikka aega muutumatuna. Vana Egiptuse kultuuri arengut võib jälgida umbes 3. aastatuhandist alates kuni meie ajaarvamise alguseni, see ulatub läbi Vana
annaabi.ee 
