Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi. Kahekümne viies peatükk: Linnas hakati uurima juhtumeid, Wolandist polnud jälgegi ja Berliozi pea oli ikka kirstust kadunud. Uurijad läksid Wolandit ja ta sõpru arreteerima. Kass pani Berliozi korteri põlema ja põgenesid. Kahekümne kuues peatükk: Azazello läks Margarita keldrikorterisse ning jootis Meistrile ja Margaritale mürki sisse. Nad surid ja Meister läks viimast korda Ivaniga hüvasti jätma. Meiter, Margarita, Woland ja tema sõbrad olid jäljetult kadunud.
Siiski Woland peatab teda ja palub naisel öelda, mida too tänutäheks soovib. Esmalt soovib ta,et mingilt naiselt võetaks ära see rätik, millega ta oma lapse lämmatas. Seejärel soovib ta oma meistrit tagasi. Meister ilmubki äkitselt nende juurde, Margarita on õnnelik. Woland taastab Pontius Pilatuse käsikirja, kuna tahab seda lugeda. Meister piinleb, kuna ta arvab, et see raamat on talle hukutav. Woland lubab raamatule veel suuri tegusid. Margarita soovib tagasi minna sinna keldrikorterisse, kus meister enne elas ja kus nad õnnelikud olid. Woland ja ta abilised korraldavad selle võimaluse. Korter võetakse Aloizi Mogarõtsilt ära. Tuli ka välja, et Wolandi abilised tapsid meistrit kritiseerinud Latunski ära. Woland laseb vabaks ka Natasa, Nikolai ja Varenuhha. Margarita ja meister hakkavad end minekule seadma. Woland annab Margaritale kaasa kullast hobuseraua, mis tal trepikojast taskust kukub. Annuska, kes oli ,,süüdi" Beriliozi mõrvas, leiab selle ja tahab endale jätta
Seal, kus oli lamanud haavata saanud kass, asus nüüd parun Mylandi surnukeha. Peemot ja Korovjev lähevad Gribojedovi majja lõunastama. Olles kõhud täis söönud, lahvatab ka see maja leekidesse ning peatselt ei ole sellest enam midagi peale hõõguvate süte alles. Kõrgel linna kohal terrassil seisavad Woland ja Azazello. Nendega liitub Levius Matteus, kes palub neil Meistri ja Margarita enda juurde võtta. Azazello asubki tööle, lennates Meistri keldrikorterisse. Seal mürgitab ta armunud, kes ega peatselt uuesti üles tõusevad ning seegi korter lahvatab leekidesse. Kolmik istub neid ootavate hobuste sadulasse ning tuhiseb linna kohal minema. Meister jätab Ivaniga hüvasti, tehes talle ülesandeks Pontius Pilatuse lugu lõpetada, ning lahkub jäädavalt. Lahkuvad ka Woland ja tema saatjaskond. Kuuvalguses ratsutades näeb Margarita, millised tema kaaskondlased tegelikult on - Korovjevist on saanud lilla
vette." (M&M lk 49) Latunski, kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest. Litovski, kes oli repertuaaridekomitee esimees ning kiusas Bulgakovit "Turbiinide päevad" loomisest, ning Orlinski, kes samuti autorist halvustavaid artikleid kirjutas ("Bulgakovluse vastu" näiteks). Aloizi Mogarõts, äraandjast kehkenpüks, kes kaebab Meistri peale, et ise tema keldrikorterisse elama asuda. Tema on otsene ühendus Jerelaimi Juudase vahel, Mati Unti lavastuses mängis mõlemat tegelast isegi sama näitleja. Ta pole kaugeltki mitte ainus omalaadne, aga on kõigist teistest hullem, sest tema nuhib Meistri vastu. Bulgakov oli teadlik, et temal ja tema tegemistel hoitakse pidevalt silm peal. Nähes erinevaid agente koheselt läbi, mängis Bulgakov nendega kaasa ja mitmest said koguni "perekonnasõbrad". Jelena kirjutas
Ka toatüdruk Natasa määrib end kreemiga kokku ja lendab naabrimehe seljas perenaisele järele. Margarita võetakse pidulikult vastu. Autosõit Moskvasse. 17. Fagott võtab Margarita korteris vastu. Margarita nõustub olema balliperenaine: ta peab külalisi trepil tervitama. 18. Pärast balli kogunetakse Wolandi juurde söömingule. Margarita palub Frieda tema piinadest vabastada. Woland toob Meistri, kes peab toimuvat unenäoks, tagasi. Meister ja Margarita kolivad tagasi keldrikorterisse. 19. Pidevalt kontrollitakse Wolandi korterit, aga ei leita kunagi kedagi. Teatritegelased leitakse üles ja nad räägivad kõik ära, aga paluvad miilitsalt kaitset. Bezdomnõi on Wolandi vastu huvi kaotanud. 20. Miilits leiab Wolandi korterist kassi, kes süütab tulistamise käigus korteri. Fagott ja kass lähevad sööma, aga ka seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks.
Ka toatüdruk Natasa määrib end kreemiga kokku ja lendab naabrimehe seljas perenaisele järele. Margarita võetakse pidulikult vastu. Autosõit Moskvasse. 17. Fagott võtab Margarita korteris vastu. Margarita nõustub olema balliperenaine: ta peab külalisi trepil tervitama. 18. Pärast balli kogunetakse Wolandi juurde söömingule. Margarita palub Frieda tema piinadest vabastada. Woland toob Meistri, kes peab toimuvat unenäoks, tagasi. Meister ja Margarita kolivad tagasi keldrikorterisse. 19. Pidevalt kontrollitakse Wolandi korterit, aga ei leita kunagi kedagi. Teatritegelased leitakse üles ja nad räägivad kõik ära, aga paluvad miilitsalt kaitset. Bezdomnõi on Wolandi vastu huvi kaotanud. 20. Miilits leiab Wolandi korterist kassi, kes süütab tulistamise käigus korteri. Fagott ja kass lähevad sööma, aga ka seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks.
" Latunski. Kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest. Litovski, kes oli repertuaaridekomitee esimees ning kiusas Bulgakovit "Turbiinide päevad" loomisest, ning Orlinski, kes "Bulgakovluse vastu" halvustavaid artikleid kirjutas. Aloizi Mogarõts on äraandjast kehkenpüks, kes kaebab Meistri peale, et ise tema keldrikorterisse elama asuda. Ta on otsene Jereslaimi Juudas. Ta pole kaugeltki mitte ainus omalaadne, aga on kõigist teistest hullem, sest tema nuhib Meistri vastu. Bulgakov oli teadlik, et temal ja tema tegemistel hoitakse pidevalt silm peal. Nähes erinevaid agente koheselt läbi, mängis Bulgakov nendega kaasa ja mitmest said koguni "perekonnasõbrad".
Anna teadis ka seda, et kui ta need võõrad peidaks ja nad avastataks, ei hukataks mitte ainult teda, vaid ka ta lapsed juutide aitamise eest. Arutage, millised valikud Annal olid. Kas teie arvates oleks Anna pidanud neid võõraid aitama? Lugege läbi Anna Wiecheci lugu, et teada saada, mis valiku ta tegi. Anna peitis juudi naise ja väikese tüdruku (kelle nimi oli Marysia) oma väikesesse keldrikorterisse. Iga päev lahkusid naine ja laps majast ning naasid õhtul, et süüa ja magada. Ühel päeval sattusid nad arvatavasti ühte natside haarangusse; nad lahkusid korterist nagu tavaliselt, kuid tagasi enam ei tulnud. 127 Ülesanne 6. Janus Korczaki lugu Janus Korczak oli juudi arst ja õpetaja, tuntud Poolas oma töö tõttu lastega. Enne sõda oli Korczakil
Neil käis palju rohkem külalisi kui varemalt ja emand Vaarmannil oli ikka neile midagi pakkuda -- tass kohvi või teed, tükk saia või küpsist, kompvekki või isegi sokolaadi. Ja rõõmu oli neis madalais ruumides ikka ja alati laialt, sest külalised olid ju aina noored ja vallatud. Käisid siin õmblejad ja müüjannad, poepoisid ja käsitöölised, poja tuttavad, aga eksis sekka ka mõni väike kirjutaja või kooliõpilane. Mõnikord pidi otse imestama, kuipalju mahtus siia keldrikorterisse naervaid suid ja säravaid silmi. Mis neid siia ajas? Mõni seda teab. Oma inimeste lõbus meel ja lobisemine? Võib-olla. Aga ehk ka paljas juhus. Võib-olla lähevad samad inimesed varsti kuhugi mujale ja natukese aja pärast kuhugi kolmandasse paika, sest inimene on mõnikord nagu kõuevihm: tuleb ja tuleb, nii et uputab ja kõik imestavad, kust ta küll aina tuleb, aga siis pöördub millegi pärast kõrvale ja ei tule enam tarbekski, ei tule üldse enam. Miks? Keegi ei tea.
annaabi.ee 
