altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia") * nr 94 (,,Üllatussümfoonia") *70 keelpillikvartetti * 19 instrumentaalkontserti * 24 ooperit * Oratooriumid, sh ,,Aastaajad" ,,Loomine" * ,,Keisrilaul"- ,,Keisrikvartett" II osa WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756 Salzburg- 1791 Viin) (Suri 35 aastaselt) * Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat
timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr 45("lahkumissümfoonia"), nr 94("üllatussümfoonia"), 70< keelpillikvartetti, 19 instrumentaalkontserti, 24 ooperit. Oratooriumid, sh "aastaajad" , "loomine". "Keisrilaul" "keisrikvartett" II osa. Wolfgang Amadeus Mozart(1756 Salzburg 1791 Viin) Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima. Laps-staar Mozart Ei elidnud oma võmetele väärilist ametikohta. Astus välja õukonnamuusikute hulgast. Alates 1781 töötas Viinis Looming Ligi 50 sümfooniat 27 klaverikontserti ligi 20 ooperit( "Haarenirööv", "frigaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt") kammermuusika(keelpilikvartetid, klaversonaadid jm)
aastast alates kapellmeister; Haydni juhatusel regulaarsed ooperietendused; läks sealt ära peale seda, kui kapell laiali saadeti 1790. aastatel; pensionile 3) London ja Viin: kirjutas kontserte Londonis; 1792. aastal Haydn naasis kuulsana; II kord Londonisse 1794. a, saatis samuti menu; 1795. aastal pöördus helilooja Viini tagasi; tegi seal toretsevat kirikumuusikat; „Loomine“, „Aastaajad“; 1797. aastal „Keisrilaul“, sellest sai 1922. aastal Saksamaa rahvushümn 4) Sümfooniad – klassikaline kontsertsümfoonia: Kaalukas mitmeosline kontsertteis; „Londoni sümfoonia“, „Pariisi sümfoonia“, „Lahkumissümfonia“; varasem loomeperiood: rahutud rütmifiguurid, moll- helilaad; hilisem loomeperiood: aeglane sissejuhatus, sonaadivormis kiiretempoline I ja IV osa 5) Kammermuusika: keelpillikvartett, pani aluse
"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) "Sind surmani" (A. Kunileid) "Ööpik" (J.Kappel) "Üksinda" (saksa rahvaviis) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Keisrilaul" (A. Lvov) 2. päev: "Süda tuksub" (eesti rahvalaul) "Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul) "Rongikäigu laul" (soome rahvaviis) Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod_
1. päev: •"Meil tuleb abi jumalast" (koraal) •"Isamaa" (H. Preisz) •"Laul" (L.Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid) •"Ööpik" (J.Kappel) •"Üksinda" (saksa rahvaviis) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Keisrilaul" (A. Lvov) 2. päev: •"Süda tuksub" (eesti rahvalaul) •"Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul) •"Rongikäigu laul" (soome rahvaviis) Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/laulupeod_maarja.htm http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu https://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu
Londoni-aastadolid Haydnile loominguliseltvägarikkad.Siin puutusta esimestkorda kokku suure sümfooniaorkestriga ja tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingutipuks. 1795. aastastsurmani elas Haydn Viinis. Ta lõi hilistel loominguaastatel(1796-1802) küll veel kvartette,kuid mitte ainsatki sümfooniat. Selle aja peateosedon kuus suurt missat ning oratooriumid ,,Loomine" (1798) ja ,,Aastaajad" (1801). 1797. aastal kirjutas ta oma ,,Keisrilaul", millestsai hiljemAustriaja 1922.aastalSaksamaarahvushümn. Haydni elu lõpuaastad(1803-1809)möödusidrahutusViinis vaikselt. Ta ei kirjutanud enammidagi.Haydnsuri 31. mail 1809.aastal. 7 WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart tuli ilmale erakordsete võimetega : haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) kuulus 18
K. Collan "Vaasa marss" A. Neidhardt "Armastuse kiitus" B. Klein "Jumal on suur" C. M. von Weber "Mets ja maailm" K. A. Hermann "Ilus oled, isamaa" ("Minge üles mägedele") J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookide jaoks, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade jalippudega pidulikult ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J.Kappeli kõne
M. von Weber) III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2
sonaadiosa. Viini klassikud: Joseph Haydn (1732-1809) Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) ,,Lahkumissümfoonia", 24 ooperit-,,Apteeker" ja ,,Kuu maailm", ,,Armida". London ja Viin (1791-1809) sümfoonia ,,Oxford", oratooriumid-,,Loomine" ja ,,Aastaajad", hümn ,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel suurem osa oma vaimulikest teostest missad, kontsertlikud motetid, kaks suurt
annaabi.ee 
