1. erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine; 2. riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse; 3. erapankade riiklikule kontrollile allutamine. Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse. Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon. Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:
· Kõige raskemini tabas Sks (reparatsioonid+USA toetus kadus) -> uus hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA: · Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas maj arengut -> maj võimsus USAle
Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). Keinsianistlik majanduspoliitika USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial =
6* Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. 7* Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). 8* 1.3. Keinsianistlik majanduspoliitika (Vt. ka õpik lk.123-127): 7* USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 8* 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). 9* New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial =
Samas langes ka nendes riikides tootmise tase, suurenes tööpuudus, palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride kehtestamine Eestis ja Lätis 1934). 3.4. Keinsianistlik majanduspoliitika: USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932 valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial – keinsianismil
· Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: o riik peab majandusse rohkem sekkuma.
Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel).1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse
annaabi.ee 
