*Tööstusühiskond: teaduse ja tehnika areng (aurumasin), rahakapitali ja tööjõu olemasolu, suurema osa tööst tegid ära masinad. (Hiina) Hariduse ja oskuste tähtsus on tasakaalus, peab tundma masinaid. *Teenindus- ja infoühiskond: elektro- ja arvutitehnika areng, tööviljakuse tõus ja tootmiskulude alandamine, tööjõu vabanemine, inimeste tööaja lühenemine, teadusuuringud, infotöötlus. (Eesti, USA) Haridusel suur osakaal, oskus suhelda. 2. Miks tähendas eraomanduse kehtestumine pööret Euroopa põllumajanduses? - Tänu sellele, et talupojad said talud päriseks osta, hakkas täiustuma ka põllumajandustehnika ja toodang kasvas. Talupoegadel oli, mille nimel pingutada. 3. Millised olid tööstusühiskonna sotsiaalsed riskid? Milliste meetoditega neid vähendati? - Haigestumine, töökaotus, vanadus või invaliidistumine => töölised organiseerisid oma huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised
Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt. Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid 1) Konservatiivne Höyre = parempoolsed 2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass) advokaat Johan Sverdrupi juhtimisel taotlesid parlamentalismi (venstre võitis valimised, aga Oscar II nimetas konservatiivse valitsuse) I poliitline valitsus Põhjamaades: uue venstre valitsus ja PM Sverdrup II Areng uniooni likvideerimise poole parlamentalismi tingimustes
Parempoolsed Maaliit 8 KOKKU 8 Rahvuslikud Baltisakslased 3 Venelased 1 KOKKU 4 23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva
tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored institutsionaliseeritakse ja nad elavad omakorda läbi muutusi. Teiseks -- ka uute noorte tulek kirjandusse sünnib lainena. 1980. aastate lõpul ilmnenud pöörde kehtestumine ja paigutumine kulgeb omajagu veidralt. Noortel lastakse kirjanduses suhteliselt omapäi toimetada. Kümnendi teiseks pooleks jahtuvad ühiskondlikud kired ja hakatakse vaatama, mis on vahepeal kirjanduses juhtunud. Ja tagantjärele hakatakse pidama sõdu, mis on mingis mõttes juba läbi või nõuavad ehk ainult lõppvaatust. Välise kinnistumisprotsessiga käib kaasas muutuste sisuline omaksvõtt. Tiit Hennoste näib
IV Sõja tulemused ja tähendus · USA ajaloo kõige surmarohkem sõda · Orjuse likvideerimine: probleem moondub rassiprobleemiks · Uniooni taastamine · Föderaalriigi valitsuse tugevnemine ja jätkub vabariiklaste domineerimine · Lõuna oli ruineeritud: orjanduslik puuvillakasvatus oli hävitatud .. Põllumajandusliku lõuna majanduliku allakäik jätkub kuni I MS-ni ... Jänkide ,,põhja maailma" võit ja kehtestumine: seal 19.saj. II poolel tööstuse kiire areng (1885 tööstus saavutas seal aasta 1860 taseme) Taasülesehitamise periood 1865-1877 · Lähtekoht: unioon on allutanud konföderatsiooni ... sõja tulemus: osariikidel ei ole õigust astuda välja unioonist · Uued probleemid: A. Kuidas konföderatsiooni riikidesse peaks suhtuma/vastuvõtmine uniooni ? · Lincoln: mässus osalesid üksikisikud ja osariikide väljaastumine oli ebaseaduslik ja kehtetu ..
A love story" (2013) ja ,,Sa pead kedagi teenima" (2016). Looming järgib elu enda narratiivset kaarti (noorus-abielu-lapsed-lahutus-keskiga-järgmine abielu-vanadus). Sauteri kokkupuude omaeluloolisusega on kohati tugev, kohati nõrgem. Autobiograafilise materjali määr on suurenenud viimasel ajal. Nooreks klassikuks / kaasaja kirjaniku kesksemaks autoriks saab teosega ,,Luus" (1997) Eesti nüüdiskirjanduse ühe poeetilise keskme kehtestumine. Argise kujutamine ja püha madaldamine, fragmentaarsus, protogonisti sisekõne. Sellest teosest saab välja noppida Sauteri strateegiad ja praktikad. Reflektsioon eksistentsiaalsetel teemadel. Skeptilisus, pessimism, nihilism, ükskõiksus. Romantiline müüt saab uue tähenduse, armastus asendub suhetega; hirm individuaalsuse kadumise ees, et romantiline suhe võtab isiksusest midagi ära. Romaan "Ära jäta mind
osalenute arreteerimine, hukkamine. Kokku hukkus u 3000 lätlast. Mitmed tuhanded saadeti vanglasse, asumisele 10000. Tõi kaasa ka revol osalenute emigreerumise, kokku u 5000. Eestis – karistussalkade tegevus lõpetas revol ära. Kuid lätis 1906a jätkus revol. Metsavendlus, mis algab juba 1906 lätis. Posit tulemusi ei toonud, 1907a suruti enamvähem maha. Revol järgne, sama mis Eestis. Sõjaseisukorra kehtimine 1908a-ni. Asendus kõvendatud valvekorraga 1908a. 1911a kehtestumine, v.a Riias kus kuni I ms alguseni. Sõjaväelaste märksa suurema rolli kaasnemine tsiviilasjades. 1906 Sollogubi asemel A. Möller Zalomilski?. Keelatud avalik-poliitiline tegevus, raskendatud ka läti rahvuslike erakondade tegevus. LSDTP lähevad taas põranda alla. Suleti läti ajalheti. Eeltsensuuri enam ei taastatud, kuid politsei jälgis pidevalt. Jätkus venestamine, suunatud läti rahvusest ametnike väljatõrjumisega, toodi venemaa sisekubermangudeks, lätlased kui separatistid
annaabi.ee 
