Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse. Nende seinad on pehmed ja õhemad kui arteritel. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem. Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool. Sein koosneb vaid ühest vaheseinast.Seal toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Ained liiguvad läbi seinte. Toitained ja hapnik lähevad kehasse ja jääkained siirduvad kudedest kapillaaridesse. Veri kannab need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe.
Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm? Somiitide areng ja derivaadid Selgroo moodustumine Skeletiluude erinevad eellased Kehalihaste päritolu ja üldine areng Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Mis on kardiogeenne mesoderm? Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Südame neuraalhari ja tema derivaadid Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid Toruja südame teke ja cardia bifida Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet?
Referaat koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist. 4 1. LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS 1.1. Füüsilise aktiivsuse mõiste Loodusega ettemääratud võimalus inimorganismi regulaarseks liigutamiseks on väga kasulik meie igapäevastes toimingutes ning on hästi hinnatud. Igapäevane elutegevus oleks võimatu ilma liikumiseta, sest isegi suhtlemine hõlmab juba paljusid kehalihaste kontraktsioone. (Roper jt 1996: 269). Tähtsaimaks füüsiliseks aktiivsuseks on südame- veresoonkonna aktiveerimine, mille tagajärjel pumbatakse hapnikurikas veri mööda veresooni, mis varustab meie keha toitainetega ja annab energiat. Kõik elusorganismi elamistoimingud on seotud skeletilihaste kasutamisega, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. (Pani 2013: 4). Liikumine hõlmab endasse hingamise, joomise, söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise
Koosneb närvirakkudest. Närvirakud saadavad edasi signaale. Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal
Neuroloogilised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed võivad ilmneda kas kiiresti pärast ravi alustamist- need on ägedad- või pärast ravimi tarvitamist- need on hilised e. tardiivsed nähud. Ägedate kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised sümptomid: 1) Ravimparkinsonism - esineb käte ja jalgade värisemine ja kangus, liikumisraskused, näolihaste liikuvuse vähenemine. Nähud arenevad aeglaselt. 2) Düstoonia - tekivad ebaloomulikud näo- ja kehalihaste tõmblused, mis sageli haaravad kaela piirkonna, silmamunade pöördumine, keele ebatavaline asend jne. Nähud tekivad kiiresti. 3) Akatiisia tekib vastupandamatu vajadus olla pidevalt liikvel, mille tingib rahutus lihastes. Kaasneb ka ärevuse ja hirmutunne. Neuroleptikumiravi tõsiseks tagajärjeks olev hilisdüskineesia tekib väga pikaajalise suurte ravimiannuste tarvitamise tagajärjel ja väljendub pidevate vastutahteliste liigutustena, mis
seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas. 16. Vereringe kapillaarides Kapillaarid on väga peenikesed veresooned. Läbi nende seinte toimub ainevahetus vere ning kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult sa kapillaare. Kehalise töö korral suletud kapillaarid avanevad ning vere hulk suureneb – tööpuhune hüpereemia. 17. Vereringe veenides. Veenides liigub veri südame suunas. Veenide seinad on õhemad kui arterite omad. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed (arterites panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon.
Selgroolüli mood kahe kõrvutioleva somiidi poolsegmendi ühinemisel. Eesmise somiidi tagumine osa+tagumise somiidi eesmine osa=selgroolüli. Seda nim resegmenteerumiseks vanad segmendid kaovad ja tekib uus struktuur. Arvatakse et kõhreline kude diskide vahel on jäänuk seljakeelikust. · Skeletiluude erinevad eellased -somiidid, millest saadakse selgroog -lateraalplaat, millest saadakse jäsemete skelett -kraniaalne neuraalhari näokolju luud ja kõhred · Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist va pea lihased. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest toimub müoblastide vabanemine. Müoblastid jagunevad kiiresti, millest enamik migreerub keha osadesse laiali. ** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks.
ainult posterioorsest osast), mis ühinevad vastaspoole sama struktuuriga. Seljakeelik vastavalt luustub ja ühineb selgroolüli kehaga või jääb geeljaks ning jääb püsima vahediski koosseisu. Skeletiluude erinevad eellased Skeleti luud pärinevad kolmest regioonist: 1.Somiidid – aksiaalskelett (selgroog) 2.Lateraalplaadi mesoderm – jäsemete skelett 3.Kraniaalne neuraalhari – näokolju luud ja kõhred Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik keha skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist: epaksiaaselst müotoomist arenevad selgmised roietevahelised lihased ja selja lihased ning hüpaksiaalsest müotoomist arenevad ventro-lateraalse kehaseina (nt kõhulihased) ja jäsemete lihased. Lihaste moodustumise ehk müogeneesi etapid: 1. Müoblastid koonduvad (faktorid: fibronektiin-integriin) 2
annaabi.ee 
