Gaaskeevitusel kasutatakse parem- ja vasakkeevitust (rightward and leftward welding). 1.5.3.1 Paremsuunaline keevitus. Paremsuunalisel keevitusel (rightward welding) liigub põleti vasakult paremale, gaasileek suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega. Paremsuunalist keevitusvõttet on otstarbekas kasutada paksude detailide keevitamisel või suure soojusjuhtivusega metallide puhul. 1.5.3.2 Vasaksuunaline keevitus. Vasaksuunalist gaaskeevitamist (leftward welding) kasutatakse 2...3 mm paksusega terase ja
moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit.
kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega. Leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade 90° lahknemisnurga asemel 60...70° nurk, millega vähendadakse
8 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat
c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus
õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. Paremsuunaline keevitamine (Pildil nr 7)Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 90º asemel 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Keevitusliited Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas.
TIG keevitus sobib keevitamiseks õhukese materjali ja väikese diameetriga torude keevitamiseks, kus seinapaksus ei ületa 6 mm. Paksemate detailide puhul keevitatakse juure kiht TIG keevitusega ja ülejäänu tootlikuma (MMA või MSG) keevitusviisiga. Enne keevitamist tuleb keevitustsooni pinnad hoolikalt puhastada. TIG keevitusvardad omavad suurendatud räni (Si) sisaldust, mis hoiab keevitusvanni vedelvoolava. Kui kasutada TIG vardaid gaaskeevitamisel, siis muutub keevitusvann hästi vedelvoolavaks ja tekitavad poorse õmbluse. Seega on tähtis mitte kasutada TIG vardaid gaaskeevituseks ja gaaskeevituse vardaid TIG keevitamiseks. Keevitusvarda läbimõõdu valik vastavalt materjali paksusele Keevitatav materjal 1-2 3 4 5 Varda diameeter 1,6 2,4 2,4..3,2 2,4..3,2 13
keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Kokkuvõte
Sele 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 14 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate e 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel - 5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2. Keevitusvann Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. 2.2. Keevitusseadmed Keevitatakse nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Alalisvooluga keevitamisel kasutatakse vooluallikatena keevitusmuundureid ja -alaldeid,
on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 18 Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Pea meeles
on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 17 Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Pea meeles
kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. Joon. 23 Keevitusinverter Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. 10 Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis kus kaarleek ja keevitusvann kaitstud atmosfääri toime eest kaitsgaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamiselon mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: · Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. · Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel.
kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. Joon. 23 Keevitusinverter Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. 10 10. Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis kus kaarleek ja keevitusvann kaitstud atmosfääri toime eest kaitsgaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamiselon mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel.
välitingimustes ning tuuletõmbe käes. Segugaaside (80% Ar + 20% CO2) kasutamisel MAG- keevitusel pritsmed praktiliselt puuduvad. MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina pidevat keevitustraati, mida antakse etteandemehhanismi rullide abil keevituspüstolisse. Seadme kvaliteedi määrab etteandemehhanismi töö stabiilsus. Keevitustraadi otsa ja detailide vahel tekitatakse kaarlahendus, mille kuumuses sulavad nii elektroodi traat kui ka keevitatav metall ning moodustub keevitusvann. Elektroodimetall sulab ja siirdub kaarevahemikus traadi otsalt erineva suurusega tilkadena keevitusvanni. Keevitusvanni ja siirdeprotsessis olevat elektroodimetalli tilkasid kaitstakse õhu hapniku kahjuliku mõju eest kaare piirkonda juhitava kaitsegaasi, nt. süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Vooluallika tunnusjoon on jäik. MAG-keevitusel määratakse sõltuvalt teraslehe paksusest keevitustraadi läbimõõt, edasi kaarepinge,
kraatrisse ega välju keevitusvannist ja keevitatakse kas parem- või vasaksuunaliselt. Õhukest materjali e. väikese paksuse korral keevitatakse püstõmblusi nii ülalt alla kui ka alt üles. Paksud detailid servatakse ja keevitatakse mitme kihilisena alt üles. Rõhtõmblusi, mille puhul metall püüab voolata alumisse asendisse e. serva, keevitatakse paremsuunaliselt, kusjuures traadi ots hoitakse ülalpool ja põleti suudmik allpoolb vanni. Keevitusvann paikneb õmbluse telje suhtes nurga all, mis kergendab õmbluse moodustamist ja sulametalli hoidmist keevitusvannis. Raskem on keevitada laeõmblusi. Siin kuumutatakse metalliservad sulamise alguseni ja sel momendil viiakse keevitusvanni traat, mille ots sulab kiiresti. Metalli hoiab keevitusvannis leegi gaaside rõhk. Hõlpsam on keevitada paremsuunaliselt ning mitmes võimalikult õhukeses kihis. Keevisliidete termotöötlemine.
annaabi.ee 
