Suurimaks raskuseks keevitamise käigus oli uue elektroodi ning metalli vahel kaarlahenduse tekitamine, sest uued elektroodid jäid jäid suurema tõenäosusega keevitatava metalli külge kinni. Kaare süütamiseks on kaks moodust esimene neist on hetkelise püstipuutega süütamine kus elektrood asetatakse detailipinnaga risti ning elektroodiga puudutatakse kergelt detaili pinda ning eemaldatakse see 2-5mm kaugusele. Teisel juhul toimub kaare süüramine liugpuutega kus keevitatavat pinda tuleb elektroodiga kraapida (sarnaselt tiku süütamisele) kuni tekib kaarlahendus. Käsikaarkeevitusega keevitades tuleb jälgida ,et lisaks keevisõmbluse suunalisele elektroodi liigutamisele ka elektroodi kaugust keevitatavast metallist jälgiks, sest elektrood sulab kiiresti ning kaare kaugus metallist võib liiga suureks muutuda. Keevitades tuleks jälgid kindlasti ka nurka elektroodi ning metalli vahel. Nurk peab
materjalist kattega. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 4.8. Töötamisel peab silmade ja näo kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega maski. 4.9. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 4.10. Töö katkestamisel peab elekterkeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 4.11. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 4.12. Keevisõmbluse räbust puhastamisel tuleb kasutada kaitseprille. 4.13. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida keevitusseadmeid kui puudub vastav pädevus ning keevitada surve all olevaid seadmeid, mahuteid, torusid. 4.14. Rikkis keevitusseadmetega töötamine on keelatud. Seadmete rikkest tuleb viivitamatult teatada tööandjale.
liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli. Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. 4 Keevitamise alustamine Keevitamise alustamiseks pannakse elektroodi ots vastu keevitatavat detaili ehk viiakse kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine avab gaasi juurdepääsu püstolisse ja lülitab sisse keevitusvoolu. Keevituspüstoli käes hoidmisel tuleks jälgida, et kontakttoru kaugus keevitatavast detailist vastaks elektroodi läbimõõdule. Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumisest ning võnkeulatusest. Lisaks sellele mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspüstoli
Keevitusjuhtme sooned tuleb ühendada pressimise, keevitamise või jootmise teel või spetsiaalse klambriga. Elektrijuhe tuleb elektroodihoidjaga, keevitatava toote või detailiga ja keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil. Keevitusaparaadi, jaotuskilbi või muu seadmestikuga ning keevituskohaga ühendatud juhe peab olema kvaliteetse isolatsiooniga ja kaitstud kõrge temperatuuri, mehaanilise vigastuse ja keemilise mõjutuse eest. Keevitatavat detaili keevitusvoolu allikaga ühendavaks tagasijuhtmeks võib olla mis tahes profiiliga teraslatt, keevitusplaat, metallriiul või keevitatav konstruktsioon, kui selle ristlõige tagab keevitusvoolu (kuumenemise suhtes) ohutu läbimise. Tagasijuhtmena kasutatavad elemendid tuleb poldi, surukruvi või klemmiga omavahel kindlalt ühendada. Siseraudteed, maandus- või potentsiaaliühtlustusjuhet, ehitise metalltarindit, kommunikatsiooni ja tehnoloogilist seadmestikku
Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 50 60 80 100 140 max 80 110 140 160 200 Kaare süütamine. Kaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 16a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.16b). Tegevus sarnaneb tiku a b Joon. 16 Kaare süütamine: süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava a-hetkelise püstpuutega; detaili pinnal kraapida. b-liugpuutega
antud tabelis. Elektroodi Ø mm 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 50 60 80 100 140 Voolutugevus A max 80 110 140 160 200 7. Kaare süütamine. Kaare süütamiseks on kaks moodust: hetkelise püstpuutega (Joon. 16a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. liugpuutega (Joon.16b). Tegevus sarnaneb tiku a b Joon. 16 Kaare süütamine: süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava a-hetkelise püstpuutega; detaili pinnal kraapida. b-liugpuutega
Kui varikatused puuduvad, ei tohi vihma ja lume korral keevitustöid teha. 10. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 11. Töötamisel peab silmade ja käte kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega kilpi või kiivrit. 12. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 13. Ajutistel töövaheaegadel peab elektrikeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 14. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 15. Keevitusõmbluse räbust puhastamisel metallharjaga peavad olema ees kaitseprillid. 16. On keelatud elekterkeevitajal ja abitöölisel töötada kaitsekiivrita, kaitsekilbita või valgusfiltritega prillideta. 17. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida keevitusseadmeid ning keevitada surve all olevaid aparaate, mahuteid, torusid. 18
Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. 9 Keevituskaare süütamine. Keevituskaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 18a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.18b). Tegevus sarnaneb tiku süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava detaili a b Joon. 18 Kaare süütamine: pinnal kraapida. a-hetkelise püstpuutega;
Kui varikatused puuduvad, ei tohi vihma ja lume korral keevitustöid teha. 10. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 11. Töötamisel peab silmade ja käte kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega kilpi või kiivrit. 12. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 13. Ajutistel töövaheaegadel peab elektrikeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 14. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 15. Keevitusõmbluse räbust puhastamisel metallharjaga peavad olema ees kaitseprillid. 16. On keelatud elekterkeevitajal ja abitöölisel töötada kaitsekiivrita, kaitsekilbita või valgusfiltritega prillideta. 17. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida 5
2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: − kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; − valtstraati; − külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid;
2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid;
annaabi.ee 
