b. õmbluses, kiirest jahtumisest tingitud karastusstruktuuride moodustumise ja sisepingete tõttu c. õmbluses, metalli difundeerunud vesiniku tõttu d. õmbluses, metalli väikse deformeeritavuse tõttu pooltahkes olekus ja kahanemisest tingitud deformatsioonide tõttu Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavuseks nimetatakse Vali üks: a. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet b. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide c. keevisvanni moodustamise võimet d. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast Küsimus 25 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Süsinikuekvivalendi kriitiliseks väärtuseks on Vali üks: a. 0,50-0,52% b. 0,25-0,27% c. 0,18-0,20% d. 0,41-0,43% Lõpeta ülevaatus
4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a)
Question text Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Select one: a. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini b. jahutada põletit c. kaitsta metalli oksüdeerimise eest d. suurendada metalli soojusjuhtivust Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? Select one: a. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast b. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet c. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide d. keevisvanni moodustamise võimet Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis Select one: a. ei teki kunagi teraste keevitamisel b
6 6 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 6. Keevisliite võrdlus poltliitega Peamisteks eelisteks on: 1) kogu konstruktsiooni väiksem mass, kuna ei ole tarvis lisaplaate või nurkasid ning sarnaseid tugevust lisavad detaile. 2) keevisliidet on lihtne kohandada erinevate nõuete ja otsatarbega tarindite jaoks 3) keevisliiteid on kerge ning kiire saada, ei ole avasid puurida ning detaile täpselt sobitada jms 4) liide on jäik ning selle saab teha liidetavate detailidega võrdtugevaks 5) liidet on võimalik vajaduse korral muuta 6) võimalik teha esteetilise välimusega ning ka valmistamisega ei kaasne märkimisväärset müra Olulisemad puudused: 1) liidetavad detailed võivad keevitamsel deformeeruda, nad soojenevad ja jahtuvad
keevitustemperatuuri allikad? Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliidet? Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti?
13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide, mis täidab toote konstruktsioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. 2. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide keevitamiseks? 3. Difusioonkeevitus?? 4. Materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendiga. 5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?
100 600 z6 100 100 z6 100 10 7.Võrdlemine poltliitega Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? Eelised : 1. Keevisliide on odavam (ei vaja polte, mutreid ja seibe koostamiseks) 2. Keevisliidet on lihtsam koostada (ei ole vaja detailidesse auke puurida ja sobivaid polte, mutreid ja seibe osta/otsida) 3. Koostamine võtab vähem aega ja on ka tugevam. Puudused : 1. Vaja on keevitusaparaati ja keevitusoskust 2. Keevitusliite puhul ei saa detaile üksteise küljest kergesti lahti ühendada. (tuleb lahti lõigata) 3. Keevisõmblust tuleb hiljem töödelda, et see korrodeeruma ei hakkaks.
109. Vastakliited ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega (T) 110. Nürkliited üks detaili serv on liidetud teise servaga (L) 4. Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). 111. 5. Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). 112. 6. Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? 113. 7. Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? 114. 115. 8. Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? 116. 9. Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? 117. 10. Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja
Alumiiniumi üheks puuduseks vasega võrreldes on tema väiksem tõmbetugevus. Kõval alumiiniumil on see kuni 180 N/mm2, pehmel 75...90 N/mm2. Õhuhapnikuga kokku puutudes oksüdeerub alumiinium intensiivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest metallist juhtmetega vaja käsutada spetsiaalseid üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade ülejootmist. Alumiiniumi jootmisel tuleb käsutada spetsiaalseid räbusteid või ultrahelitõlvikuid, mis lagundavad alumiiniumi pinnale tekkiva oksiidikihi. Alumiiniumi kasutatakse eelkõige juhtmete, mähiste ja kaablisoonte valmistamisel, (sele 3.4) Alumiiniumisulamite koostamisel püütakse suurendada mehaanilist tugevust, säilitades hea elektrijuhtivuse ja väiksema tiheduse. Sulamites lisatakse alumiiniumile (kuni 20%
on tavaliselt rauaoksiidi baasil (Fe3O4) Al-pulbri lisandiga. Protsessi temperatuur ulatub 2600...3000 °C. 15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja lamellpraod. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile ja -reziimile ja võime moodustada keevisliidet nõutavate omadustega. Metallide tehnoloogiline keevitatavus sõltub keemilisest aktiivsusest, legeerimisastest, lisandite struktuurist ja sisaldusest. Mida suurem metalli keemiline aktiivsus, seda kergemini ta reageerib ümbritseva keskkonnaga, mis reeglina halvendab keevismetalli omadusi. Vesinik- e. külmpraod tekkivad reeglina keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis keevitamise lõpetamise järel või 10- 48 tunni möödumisel pärast keevitamist
5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb
37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 38. Mida nimetatakse läbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? See on metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust. Neid võib kasutada praktiliselt kõigi metallide keevitamiseks. Selle keevituse abil võib kokku keevitada nt paksu ja õhukese plaadi. Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka
detailidesse. Kui elektrood viiakse kontakti keevitatavate detailidega, luuakse elektriring. Eemaldades elektroodi väikesele kaugusele plaadist, et elekter on võimeline hüppama vahelisse prakku, luuakse kõrge temperatuuriga elektriline kaarleek, mis sulatab detailide servad. Räbuga varjestatud keevitus Metalli kaarkeevitus algas tavalise metall-lati ühendamisega elektriringi, mis ei andnud piisavalt head tulemust Tänapäeval kasutatakse elektroodi ümbritsemist räbuga, mis kaitseb keevisliidet ümbritseva hapniku ja lämmastiku eest Räbusti sulab keevitusprotsessis, seejärel tahkub ja isoleerib keevisliite ümbritsevast keskkonnast Piigart – vee äravoolukoht. Tugipostid e pillarid (pillars) Pilss – veevagu, kuhu vesi koguneb Stringerid – T-kujulised plaadid Pillar – tugipost Kavitatsioon - gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike moodustumine voolavas vedelikus.
võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d)
siivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi spontaanselt magneetunud piirkondadest domee- kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, nidest, kus kõik magnetmomendid on orienteerunud seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest paralleelselt. Kuid välise magnetvälja puudumise metallist juhtmetega vaja kasutada spetsiaalseid korral on need domeenid orienteerunud kaootiliselt. üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade Välise magnetvälja rakendamisel need materjalid ülejootmist. Alumiiniumi jootmisel tuleb kasutada magneetuvad, st. et väikestel magnetväljatugevustel spetsiaalseid räbusteid või ultrahelitõlvikuid, mis välise välja suhtes väiksemat nurka omavad domee- lagundavad alumiiniumi pinnale tekkiva oksiidikihi. nid kasvavad (nende piirid nihkuvad suurenemise