Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keerukaima" - 9 õppematerjali

Guillaume de Machaut
2
odt

Guillaume de Machaut

vaieldud. Kahtlust ei avaldata küll selle suhtes, et selle kõik osad kirjutas Machaut, küll aga selles osas, kas ta kavandas selle terviklikuna. Motetid Machau'lt on säilinud 23 motetti. Vaimuliku sisuga motetid ja 14. sajandi algul moodi läinud pidulikud ladinakeelsed pühendused väljapaistvatele isikutele on Machaut' motettide seas selgelt vähemuses ning enamiku (15) moodustavad prantsuskeelsete tekstidega tundelised armastuslaulud. Motetid on keerukaima laadiga teosed Machaut' loomingus. Neis võib imetleda ratsionaalset, lausa matemaatilist korda ning isorütmika täiuslikku valdamist, kuid selle korra ja tehnika oskas ta ühendada laulvate meloodiate ja tundelisusega, milles seisnebki tema geniaalsus. Ilmalik muusika peale motettide Machaut pani muusikasse ka enda ballaade. Ka neis lauludes ei teinud ta kompositsioonile mingit hinnaalandust, kasutades isorütmikat ning vahel lausa matemaatiliselt korrastatud kirjaviisi.

Muusika → Muusikaajalugu
12 allalaadimist
Klahvpillid
4
docx

Klahvpillid

klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine.

Muusika → Muusikaõpetus
33 allalaadimist
Kuldne klassika-Beethoven
2
docx

„Kuldne klassika. Beethoven“

Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad ­ jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu viiuliliteratuuri ühe keerukaima ja nõudlikuima oopuse maine. Helilooja ise on öelnud, et teose teise osa lõpulõigus ühinevad teineteisega kaks hinge. Lubatud kirg oli heliteoses täiesti olemas. Muusika oli üpris kiire ja võhiku kõrvale veidi segadust tekitav. Sümfoonia nr 5 c-moll op. 67 kirjutas Beethoven vahemikus 1804-1808. 19. Sajandist peale on sümfoonia nr 5 olnud üks kõigi aegade armastatumaid klassikalisi teoseid. Klassikalistest

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
Tuumajaam Eestis-
2
doc

Tuumajaam Eestis.

riikilikult tähtis ehitis, mille "asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub". § 32.2 sätestab "Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta". AS Eesti Energia teostab uuringuid praegu Suur- Pakri saarel, kuid ennatlik on pidada seda lõplikuks tuumajaama asukohaks. Suur-Pakri pole paraku ideaalne asukoht, sest asub maastikukaitsealal ja NATURA alal. Eeldatavasti oleks Eesti tehniliselt keerukaima ja mahult suurima rajatise ehituskulud mandriga ühendamata saarel oluliselt kõrgemad võrreldes ehitusega mandril. Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas.

Bioloogia → Bioloogia
59 allalaadimist
Paekivi
22
docx

Paekivi

Uhaku Klindil esindatud enamasti rohekashalli savika lubjakiviga, milles on rohkesti organismide purdu ja ka nende hästi säilinud kivistisi. Klindil avaneva Uhaku lademe paksus on 3–4 m ja see suureneb läänest itta. Aseri Kivimiks on raudooide (1–2 mm rauahüdroksüüdidest kerakesed) sisaldav lubjakivi. Lademe paksus väheneb u 4 meetrilt klindi idaosas kuni 1–2 cm-ni Osmussaarel. Kunda Keerukaima ehitusega, kuigi valdavalt kuulub see Loobu kihistu hallile, rohkesti peajalgsete (nautiloidide) kivistisi sisaldavale lubjakivile. Idas on lademe ülaosas kuni 2 m paksune Napa kihistik. Klindi lääneosas on lade esindatud liiva ja kerogeeni (põlevkivi) sisaldava kuni 1,5 m paksuse liivalubjakivi lasundiga. Volhovi Glaukoniiti sisaldava lubjakiviga ja selle paksus suureneb Osmussaare 0,4–0,5

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
11
docx

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal

Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
9 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu
6
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 ­ 20 sajand. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
47 allalaadimist
Psühholoogia koolieksami materjal
10
docx

Psühholoogia koolieksami materjal

o usub, et edu ja ebaedu on pigem välistest ja juhuslikest asjaoludest tingitud o allub kergemini autoriteetide mõjutusele o usub, et tulevik on ettemääratud o planeerib vähem tulevikku o pingutab eesmärkide nimel vähem KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.

Psühholoogia → Psühholoogia
63 allalaadimist
Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1
204
docx

Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

tegevusdiagramm(id) ; Infovoogudega tegevusdiagrammid; M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Põhiobjektide olekudiagrammid; Nõuete (Funktsionaalsed Arvutikasutuse Keerukaima(te) Analüüs ja Sündmused / kasutusjuh(tu)u( mittefunktsionaa Primaarsed de) laiformaadis (Kasutusjuhtu lsed) nõuded Kasutusjuhud; kirjeldus; de mudel) Kasutusjuhtude diagramm (primaarsete süsteemi kasutusjuhtudega); jadadiagramm

Informaatika → Modulatsioon
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun