Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg keerme välisläbimõõdul. Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV).
=0,325 2 =0,162 H=1,299 Sele 7.1 Keerme profiil koos tolerantsitsoonidega 7.5 Kokkuvõte Meeterkeerme koonilisus keerme profiili nurga (meeterkeermel on α= 60°) 60° on C=1:0,8660254 [7.10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt (nimimõõt) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on keerme kahe naaberniidi vahekaugus. Tavaliset mõõdetakse seda keskläbimõõdul. Samm kirjutatakse keerme tähistusse nimimõõdu järele.
d1 (1, lk 58) d 1 := = 40.1 mm s s 2) Valin trapetskeerme vastavalt standardile (1, lk 59) d 1 := 41mm Keerme siseläbimõõt d k := 46mm Keerme keskläbimõõt d 0 := 50mm Keerme välisläbimõõt S := 8mm Keerme samm := 30deg Keermeprofiili tipunurk 3) Keere peab olema isepidurduv, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalipaari hõõrdenurgast, < ´ S tan = d 0 := atan = 2.92 deg S d 0 Redutseeritud hõõrdenurk ´ := atan = 8.83 deg f cos 2
enimkasutatavad. Kinnituskeermed on enamasti ühekäigulised kolmnurkkeermed, mis tagavad isepidurdavuse (alla 15o tõusunurga puhul). Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks, • kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt,
kaldpinna alusega paralleelselt. Koonilisuseks (K) nimetatakse koonuse põhja läbimõõdu ja kõrguse suhet. Tüvikoonuse korral avaldub see läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhtena. Faas on element (tavaliselt koonus või tasapind), mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. D, d -- keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), D1, d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), I -- keerme pikkus, H -- keermeprofiili kõrgus, P -- keerme samm. Meeterkeere (M) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 60°). Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°)
põhjaraadius tagavad tugevama keerme; Toorikut pole vaja töödelda õigesse läbimõõtu ning ei ole vaja “tipu” puhastöötlust; Töötlusvaru silinderpinnale 0,03...0,07mm; Läbimite arv väiksem o V –profiil teraplaat – Vajab täpset keerme välisläbimõõtu. Sama teraplaati saab kasutada sama sammu keerme töötlusel. Teraplaadi tipuraadius on valitud väiksema keermeprofiili järgi, mis vähendab plaadi tööiga. o Mitme lõikeservaga teraplaat - Sarnaneb tervikprofiil teraplaadiga. Suure efektiivsusega kuna vähem läbimeid on vaja keerme töötluseks. Töörada peab olema pikem. Lõikejõud on suuremad võrreldes eelmistega. Valik profiile –kõige laialdasemalt levinumad. Lõikesügavus 9 o Optimaalse tera tööea tagamiseks peaks detaili läbimõõt olema maksimum 0.14
Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, T
A 0,7 ka , 6 . Siit Aõ h Wõ . 52. Keermesliide ja selle iseloomustus. Peamise lahtivõetava liite — keermesliite — tunnus on keermestatud elementide kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada
ISO trapets-meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve. 8. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid. P = keerme samm D = sisekeerme suurim läbimõõt, D2 = sisekeerme keskläbimõõt, D1 = sisekeerme vähim läbimõõt, D1 = d 1,0825P d = väliskeerme suurim läbimõõt, d=D d2 = väliskeerme keskläbimõõt d2 = D2 = d 0,6495P d3 = väliskeerme vähim läbimõõt d3 = d 1,2269P h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9. Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või "keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? 10. Tuleb sätestada tolerants, sest keermesliidete puhul tuleb tagada: 1) Keermesliite vajalik ist 2) Komponentide vahetatavus. 11. Sisekeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule D2 2) Vähimale
välis ja sisekeermete lõikamiseks trei, puur, revolver ja automaatpinkidel. Keermetuspea korpusse monteeritakse prismaatilised v. Ümarad profiillõikurid, mis pärast keermelõikust eemalduvad automaatselt lõiketsoonist. Olenevalt lõikurite paigitisest ja konstruktsioonist kasut. 3 tüüpi iseavanevaid keermmestuspäid: radiaal, tangentsiaal, ümarlõikuritega. Keermerullimine: on tootlik ja ökonoomne meetod sari ja suursaritootmisel. Sel juhul kasutatakse keermeprofiili saamiseks plastset deformatsiooni, laastu eraldamata. Tööristadeks on keermetusplaatid ja keermerullurid. 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess kus, kasutades abrasiivlõikurit saadakse sile R= 0,0025...1,6 mkm pind ja suur mõõtmete täpsus (5-6 tolerantsjärk). Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakesest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt
annaabi.ee 
