kokku. Kui mõelda Eesti inimeste peale, tuleb kohe meelde ütlus, et eestlase kõige suurem vaenlane on teine eestlane. Pahatihti see ongi nii. Ning pahatihti see ka nii on. Mind häirib ka see, et mingi venelased tuleb meie riiki ja hakkavad mingeid õigusi nõudma kuigi ise ei saa Eesti keelestki aru. Meie ju ei lähe kuskile riiki ja ei hakka märatsema ja mingeid nõudmisi esitama kui ise ei oska riigi keeltki. Samuti on ka kurb ka see, et meie ise ei oska enda riigi ilu hinnata ja rikume seda. Kui aus olla ei ole Eestis midagi sellist mida mõnest teisest riigist ei leia. Eesti on üks väike riik ning ei paista teiste suurte tagant välja. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantasstiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoliiga ja suure alkoholi tabimise poolest on Eestimaa märgatud. Eestil on nii häid kui halbu külgi, kuid mina püüan igati kaitsta Eestimaa väärtusi.
Seda on öelnud üks teine tark inimene. Arvan, et ei ole palju neid, kes juba 14aastaselt välismaale tööle lähevad. Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole LõunaEestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki. Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen teinud tööd ja tundub et hästi, sest olen vaba tegemaks asju, mis mulle meeldivad. See ongi tipp. Ma tean täpselt, kuhu võib järjekindla tööga jõuda. Õnne peab alati muidugi ka natuke tagataskus olema. Mulle teeb alati nalja, kui paljud inimesed arvavad, et modellina edukas olemiseks
poriga. Seda on öelnud üks teine tark inimene. Arvan, et ei ole palju neid, kes juba 14-aastaselt välismaale tööle lähevad. Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole Lõuna-Eestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki. Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen teinud tööd ja tundub et hästi, sest olen vaba tegemaks asju, mis mulle meeldivad. See ongi tipp. Ma tean täpselt, kuhu võib järjekindla tööga jõuda. Õnne peab alati muidugi ka natuke tagataskus olema. Mulle teeb alati nalja, kui paljud inimesed arvavad, et modellina edukas olemiseks
Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus:
Sai 14 uhkusega ütleb, et on Vargamäe peremees. Rammu tuli aasta-aastalt juurde, mehemürakas. Nimetas endast väiksemaid könnideks. Armastas oma rammuga lõõpida. ,,Karuköhmis". Konkreetne. Ei hoolinud isa arvamisest kuigi palju. Tüdrukud olid nagu mesilased ta ümber.Ainus, kes talle ajuti pisut tuska tegi, oli Kassiaru Jaska üksik tütar Maali oma nurga kõige peenem ja rikkam tüdruk, õmbluskoolis käinud, purssis mõne sõna saksa keeltki, hüüti Kassiaru ,,mampsliks", ,,koeravasikas", nipsakas, edev. / Tema poja soontes voolaks nagu oma sünnikoha suhtes mingisugune võõras veri. Sinakashallid silmad 19. poeg Indrek sinakashallid silmad. Endassesüvenemine, mõtlikkus, tagasihoidlikkus. Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli
Igaüks küll erilise päritolu ja haridusega, teotsedes samuti eri maanurgas, kuid ühine neile kõigile oli ometi eelmise sajandi suurte entsüklopedistide eeskuju ja seega kõige mitmekülgsemate huvide koondumine ühte isikusse. Need kolm olid O. W. Masing Äksis, J. H. Rosenplänter Pärnus ja J. W. L. Luce Kuressaares. Neljandana võiks lisandada veel ühe, kelle elukoht oli väljaspool Eesti piire ja kes otseselt ei võtnud osa siin tehtavast tööst, kes ei mõistnud vist eesti keeltki, kuid kes oli nende kolme ja veel väga paljude teistegi ergutajaks, julgustajaks ja kui tarvis, siis maa kõrgemate võimupidajate juures nende eestkostjaks. See mees oli Liivimaa kindralsuperintendent K. G. Sonntag Riias, kelle laialdasest 11 organiseerimistööst annab tunnistust tema ainult osaliselt säilinud, kuid ikkagi veel tuhandeid kirju sisaldav kirjavahetus. 10. K. J
mitmekesine ühtsus. 2 37. 725 aastases Viljandis avas tänavu oma uksed uus kontserdisaal Pärimusmuusika Ait. Järjest enam inimesi avastab, et Viljandi on hubane ja mõnus paik, kuhu tulla kontserti kuulama ja ka lihtsalt jalutama, vaatama, mis sellest linnast on saanud (Kressa: 2008). Pärimusmuusika toetab meie juurte tundmist, seda peaks hoidma samamoodi nagu keeltki, sest selle on pärandanud meie esivanemad. See on midagi, mis meid esivanematega seob. Pärimusmuusika on loov ja liikuv, ta muutub ja areneb, kuid ei kaota oma lihtsust ja lähedust, on meile omane ja südamelähedane. 38. Täna kaheksateist aastat tagasi seisid umbes kaks miljonit inimest kokku enam kui kuuesajal kilomeetril üksteise kõrval kätest kinni hoides Tallinnast Vilniuseni Balti ketis. Õhtul kell seitse hakkas Eesti ja Läti piirilt liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole
» kilkas Krõõt. «Sina, närukael, julged saksa rätsepat pilgata? Kas sa tead ka, mis see tähendab: saksa rätsep? Temal pole muud vaja kui sinu peale kaevata, ja sind pannakse tulist rauda kandma ja puuakse võllasse. Oma põlvede peal pead sa temalt andeks paluma, et teda oled pahandanud.» «Oleks ta seda selge sõnaga nõudnud, eks ma seda siis vist oleksin teinud,» naeratas sepp. «Aga ta pani plagama,» lisas Priidu juurde. Krõõt oli nii vihane, et ta mõnel ajal oma osavat keeltki ei saanud liigutada. Et aga vihane naisterahvas ikka midagi peab tegema, siis kähmas ta nurgast luua kätte, astus sellega otsekohe sepa ette, püüdis teda ühe pilguga elusalt ära põletada ja karjus, kui keelepaejäd jälle lahti pääsesid, inetu häälega: «Kasi siit välja ja ära näita oma nägu enam!» «Ära tule meest narrima,» ütles sepp pahaselt ja lükkas luuavarre, mis kardetaval viisil tema
Ja ka minu isa mõistab, sest ka tema on koduõpetaja. Saksa keelt õpetama ta Venemaale sõitiski ja nüüd tahab ta kodumaale tagasi." Ta lõi silmad raamatusse ja jätkas siis: ,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. Teil ei ole Rheini, teil ei ole Frankfurti Maini ääres, mis oleks tõesti teie oma. Eks ole nõnda? Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. Teie räägite võõrast keeltki, sest teil enestel ei ole keelt, mida te võiksite rääkida. Meie mõlemad kahekesi räägime võõrast keelt, sest meil ei ole kahekesi oma keelt. Aga niipalju saate ometi saksa keelest aru, et mõista, mis tähendab die Heimat. Die Wahre Menschheit kann nur im Heimatland gedeihen!" Ja nüüd jätkas ta juba kogu aeg saksa keeles: ,,Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus
annaabi.ee 
