tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2. neljaosaline sonaaditsükkel- osadega kiire-aeglane-menuettskertso-kiire, kasut. Sümfoonuates ja keelpillikvartettides Kujunes välja 18.sajandil klassikalise orkestri koosseis: Joseph Haydn Vokaalmuusika - peamiselt instrumentaalmuusika looja, 24 ooperit, suurel hulgal kirikumuusikat, oratooriume(,,Loomine", ,,Aastaajad"), 14 missat Ette heidetud liigset rõõmsameelsust K. joseph Haydn. Oratoorium ,,Aastaajad" (,,Suvi", koor nr 17, ,,Torm") o Ulguv o Kurb meeleolu
Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides -kiire--aeglane--menuett/skertso(tantsuline muusika)--kiire * 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel
Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis 4-osaline tspkkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides: kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumnentaalkontsertides ja sonaatides: kiire aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm SONAADITSÜKKEL mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel) Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osalen teos sümfooniaorkestrile
· Boccherini eraelu saatsid õnnetused: ta elas üle oma hispaania patrooni, kaks naist ja kaks tütart ning suri peaaegu vaesuses. Siiski jäi temast järele kaks poega. · Boccherini on kirjutanud 125 keelpillikvartetti, 95 keelpillikvintetti ja 16 keelpillisekstetti, 16 sümfooniat ja palju kammermuusikat. · Suur osa tema kammermuusikast järgib Joseph Haydni eeskujusid, kuid Boccherinit on vahel nimetatud Haydni stiili parandajaks keelpillikvartettides, sest ta tõi alati tsello esiplaanile, samas kui Haydn jättis tsellole saatepilli rolli. · Boccherini oli virtuoosne tsellist, kes suutis tsellol originaalkõrguses esitada viiulirepertuaari. Selle oskuse oli ta omandanud kontserditurneedel puuduvaid viiuldajaid asendades ja seda oskust demonstreeris ta sageli. See oskus tõi talle kaasaegsete seas palju kuulsust. · Tänapäeval on Boccherini tuntuim teos Menuett Keelpillikvintetist E-duur, op. 11 nr. 5.
Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming. Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus. Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle alapealkirja andis sümfooniale Stassov. Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju,
a n. nt siv a a Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, millest vähemalt üks osa on sonaadivormis: 1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver+viiul+tšello või kaks viiulit+ vioola+tšello. Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm.
sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tselloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett).
üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tšelloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett)
Vormiskeem A A1 A2 A3 A4... Sonaadivorm (sonaat-allegro vorm) üks instrumentaalmuusika ja ka ajastu tähtsaim vorm. Ülesehitus - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 4- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire) 2) Andante (aeglane) 2) Andante (aeglane) 3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal) TÄHTSAMAD ZANRID
oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812 valmis 8 sümfooniat, siis järgmise 12 aasta jooksul vaid üksainus - IX sümfoonia. Selle
w:val="22"/>
annaabi.ee 
