Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909) Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi: * töötas eesti keele lektorina Tartuülikoolis * toimetas ajalehte ,,Eesti Postimees" * koostas ,,Eesti kirjanduse ajaloo" * kirjutas ja kirjastas raamatuid Muusikaline haridus piirdus eratundidega. Liiga vähesed oskused ei võimaldanud pääseda Peterburi konservatooriumi klaveriklassi. Ometi ei takistanud see tegutsemist muusikaalal:
Pierre Proudhonist (1809-1865). Päts tundis huvi ka Eesti muniasaja vastu. Ta õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida kas koolist lhkumine või jäkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus. Ka selles koolis panid õpetajad tähele tema suurt keeleannet. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteaduste alal. Päts lõprtas Pärnus kooli 1894.aasta kevadel ja pani ned kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. Aastad 1904-1916 Pätsi karjääris Enne 1905. aasta sündmusi oli pätsi karjääri suurimaks saavutuseks baltisaksa hegemoonia murdmine Tallinna linnavalitsuses. Eestlased saavutasid võdu linna valitsemises tänu venelastega liitumisele. Aastal 1904 sai Pätsist abilinnapea. Määrib veel äramärkimist ka, et
(ajalehe „Postimees“ väljaandja ja peatoimetaja, keeleteadlane, paljude laulupidude üldjuht, nootide kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud muusikalist haridust, juba noorena laulis Põltsamaa kooris ja käis esimesel laulupeol. Sealt saadud muljed mõjutasid teda läbi elu. Algatas suure üleeestilise rahvaviiside kogumise, kümne aastaga koguti u 2500 rahvaviisi. Lõpetas Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Ta kirjutas esimese eesti keele grammatika ja esimese kirjanduse ajaloo. Suurem osa eesti keelsest muusika terminoloogiast on Hermanni loodud (heliredel, helilooja, kolmkõla). Ta on kirjutanud ligi tuhat laulu. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ „Oh laula ja hõiska“ Eesti esimesed professionaalsed heliloojad Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel
keele grammatika malli.) Mida keeles saab uurida? Sõnavara, grammatika, päritolu, keeleteaduse algusaegadel olulisel kohal eelkõige kirjeldamine *Tänapäeval? Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne *Kuidas? Tugitool või korpused? *Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. *Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika)
olendiga. Lisaks siis ka tema ainulisus ehk on ainult 1 jumal. Enamjaolt arvatakse, et polüteism oli varem. Etnilistel usunditel pole enamasti personaalset rajajat. Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka. Sissevaateid Soome-Ugri rahvausundisse Keeleline sugulus avastati 18. Saj lõpus teoloog Jinos Sajnovics Keelte sarnasus mõtlemise sarnasus? Suhtumine loodusesse: elus ja eluta loodus kui dialoogipartner, mitte vahend v materjal Fennougristika - keeleteaduste haru, laienenud uralistikaks, kuhu on arvatud ka samojeedi keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid
Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega. Etnometodoloogia Väidab, et need reeglid, mis igapäevast suhtlemist juhivad on vaikivad (tacit) - need on vaikimisi omaks võetud, st pole selgesõnaliselt võlja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. Reeglid teadvustatakse siis kui tegevusse tekib mingi tõrge. Vestlusanalüüs Uurib igapäevast keelelist suhtlemist tegeliku keelelise suhtluse uurimine. Kuulub eelkõige keeleteaduste alla. Presuppositsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada. H. P. Crice vestlust juhtivad maksiimid: anna nii palju infot kui on vaja; anna ainult olulist infot. Sotsiaalsed võrgustikud Selle all peetakse silmas inimsuhteid. Seda uurib kaks lähenemist: Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistus (kes tahab kellega suhelda Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist (kes kellega tegelikult suhtleb).
annaabi.ee 
