Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema. Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast. Stilistika on õpetus keele stiilidest Stilistika on sõnameisterlikkuse teadus ja tegelik õpetus, mille järgi omandame asjakohast ning ilmekat väljendusoskust kõnes ja kirjas. JAGUNEB: Keeleteaduslik stilistika uurib eri eluvaldkondade stiilide ehk funktsionaalstiilide toimimist ja suhteid hiidsüsteemis.
Johann Ortin Õun 10.C Vana kirjaviis · Forselius käis välja 1680. aastatel · Kasutas aabitsas (1685) · Lihtsam & süsteemsem · Kaotati vanad ja võeti kasutusele uued keelereeglid Misjonilingvistika · Kirjakeele arendamistööd ja grammatika koostamine · Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel · 1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament · 1715 põhjaeestikeelne · 1739 eestikeelne täispiibel Eestikeelne piibel · Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas · Rikastas sõnavara · Eesti kirjakeele staatus kasvas · Rahva lugemisoskus arenes
*Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii vana kui ka uue testamendi tõlkekäsikirju. *Probleemiks sai ka piibli võimalik trükikoht Eestikeelse täispiibli ilmumine *Pärast uue testamendi ilmumist (1715 a.) ühendas pastorkond jõud eestikeelse täispiibli väljaandmiseks. *18 sajandit nimetatakse kirjakeele ajaloos piiblikeele sajandiks *1739 ilmus esimene täispiibel Piibli tõlkimine oli oluline, sest: *Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. *Rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara *Tänu piibli autoriteedile muutus autoriteetseks ka selles kasutatud keel, sellega paranes ka eesti kirjakeele staatus *Aitas kaasa rahva lugemisoskuse arenemisele *Kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732
Ülo Matjus, kes on raamatu tõlkija, võttis eesmärgiks raamatu võimalikult autentse tõlkimise, mistõttu ehk selle lugemine oligi natuke keeruline. Ta usub, et Heideggeri saksa keelest tuleb kuidagi «fooniliselt», loitsuliselt välja olemise enese hääl, olemise tõde. Sellisel juhul ei peakski ta sõna tõsises mõttes tõlkima, vaid peaks olemise hääle leidma omaenese keeles. Teiselt poolt aga jääb tema tekst autentseks ainult siis, kui ta jäljendab Heideggeri keeletarvitust võimalikult täpselt. Selleks kasutab ta kirjalikke vahendeid, mis võivad kõlada kuitahes kunstlikult - peaasi, et nad vastaksid algupärandi vormile.
lähenemises on esikohal tähendus keeleväljendi sisuline pool. Keele vormilise poole (grammatika) motiveerijaks peetakse samuti tähendust. (Tragel 2002: 5) Keele kirjeldamisel ja seletamisel peetakse oluliseks järgmisi kognitiivseid võimeid: · võrdlemine (inimese võime maailma asju omavahel võrrelda); · tähelepanu; 7 · entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all oleva asja kohta teame ja mida arvame, et vastuvõtja teab). (Õim, Tragel 2007: 104) Kognitiivses lingvistikas võetakse arvesse kõiki keelt mõjutada võivaid tegureid ja lähtutakse sellest, et inimene on üldjoontes sarnane, rääkigu ta mis keelt tahes. Inimese tunnetus on küll mõjutatud keskkonnast, milles ta elab ning ka kogemustest ning inimese silmaringist, kuid psüühikas ning selle
koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. ● Missugune oli piiblitõlke ilmumise mõju kirjakeele arengule (õp lk 88) – Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8
raskesti kättesaadavaks, kuna Põhjasõja käigus enamik Eesti pastoreist suri või põgenes Rootsi. 1715 testamendis oli võrreldes 1705 tõlkega erinevaid jooni: põhiliselt see, et endine Hornungi-mõjuline idamurdeline keel oli saanud läänemurdelisema ilme. Piibli tõlkimine 18.saj pani aluse kirjakeele traditsioonile, mis ei vastanud rahvakeelele, aga sisaldades selle elemente. Tekkis ülev arhailine raamatukeele traditsioon. Piibel ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtseks kirjakeeleks, rikastas kirjakeele sõnavara ja vormistikku. Tänu piiblile tuli kirjakeelde läänemurdelisi jooni. Piibli autoriteedi tõttu muutus autoriteetseks ka piiblikeel (kuni 19.saj algus). Piibel aitas kaasa lugemisoskuse levikule, avardas silmaringi. Täispiibli tõlkimiseks käis Helle rahvalt sõnu kogumas. Piiblit trükiti Tallinnas Köhleri trükikojas 6015 eksemplari. Kujunduslikult ületab teos kõiki seni ilmunud eestikeelseid raamatuid
Näiteks võib tuua sõnad üits `üks` läits `läks` järven ,järves` Tartu murde idarühm (Kam, Võn) on läänerühmaga võrreldes konservatiivsem, põhjaeestilise kirjakeele mõjudele alistumist on vähem. Sõnaalguline afrikaat ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine näikse kogu alal säilinud olevat. Idarühma eelpost Kambja sarnaneb nii majandusliku kui kultuurilise arengu poolest Nõoga, mõneti võib sarnaseks pidada ka keeletarvitust. Üleminek Nõo murrakult Kambja murrakule toimub märgatamatult. Kambja lääne- ja põhjaossa ulatuvad tartu murde läänerühmadele omased kvaliteedi- ja kvantiteedimuutused, laialdase levikuga paistab silma algupäraste diftongide järelkomponentide alanemine nõrgas astmes. Põhiolemuselt üsna konservatiivne näikse olevat tartu murde lõunarühm (Rõn, Ote, San). Sõnaalguline afrikaat on säilinud, tuleb ette koguni ületaotlust (Ote tsuits `suits,` Rõn tsille `sile`)
ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik. Kirjandusteose sõnum avaneb tõlgenduslikus e HERMENEUTILISES ringis. ! Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund Lause- keelemärkide jada Lausetähendus- sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus- lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu ehk mõteldu Üteldu ja mõteldu lahknemine ehk ülekantud tähendus on kaudse ja kujundliku kõne
Rosenplänteriga ulatuslikku kirjavahetust pidanud Masing. ,,Beiträgele" tegid kaastööd Kristian Jaak Peterson, Luce, Hupel, Faehlmann, Eduard Ahrens, Maarja- Magdaleena pastor Paul Gottlieb Georg Everth ning tema vend, Kodavere ja Alatskivi pastor Jacob Wilhelm Reinhold Everth. Nii Rosenplänter ise kui ka teised käsitlesid ühise eesti kirjakeele küsimust. Rosenplänter ja Masing pooldasid kirjakeele alusena põhjaeestilist keeletarvitust. Sellega seoses sattus Rosenplänter vastuollu Kagu-Eesti pastoritega. ,,Beiträge" tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites (kokku üle 3400 lk.) avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta. Lisaks ilmus selles eestikeelseid tekste ning sõnavaralist ja rahvaluulelist materjali-149 rahvalaulu, vanasõnu, mõistatusi ning 24 rahvajuttu. Viimased olid esimesed trükkipääsenud eesti rahvajutud. ,,Beiträges" sai alguse eesti