Nt paberileht koosneb kahest poolest, aga need pooled pole lahus. Ühele poolele tehes punkti võib selle vastavusse panna teise poole punktiga. Märk ei esinda mitte midagi, ta väljendub. See, mis ühendab tähistajat ja tähistatavat, see seos on meelevaldne. Tähistaja ja tähistatav ei käi eraldi. Erinevalt helidest ja mõtetest. Tähendus ja väärtus: * tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega * väärtus: see on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Nt male. Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust. Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika. Keel kui süsteem; keelereegid: * süntagmaatilised * paradigmaatilised Strukturalismi koolkonnad (tulevad kõike Saussure teosest, strukturalism tuletatud tema teosest): * (Genfi koolkond) – sinna kuulusid nt Charles Bally, Albert Sechehaye, H. Frey, R. Gadel, S. Karchevsky
luua ega muuta. Keele immanentsus: Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Kõne- 2 ebamäärase valdkonna paralleelne areng. Keel seob märki tähendusega. Märk on alati keelesüsteemi osa, märk on abstraktne. Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Süntagmaatika-kuidas märgid on ütluses seostatud teiste märkidega. Üks märk esineb alati teise järgi. Tähistaja ja tähistatu vaheline seos on arbitraarne e.suvaline. Onomatopoeetilised sõnad(hüüdsõnad, loomade häälitsused) Peale saussurei semiootika muutus. Strukturalism: Strukturalismi koolkonnad: Genfi koolkond Vene formalism ja keeleteadus: moska lingvistiline ring Praha lingvistiline ring Glossemaatika(kopenhaageni strukturalism) Ameerika strukturalism
Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne "mõiste" Heli ja mõtte vahel pole otsest seost, seotud ainult läbi keele Keele tähistaja realiseerub mingis helis, tähistatu realiseerub mingis mõttes Onomatopoees loomade, lindude hääled, helid nt "pauh", "aih" jne Tähenduse ja väärtuse eristamine Saussure'i jaoks väga oluline: Tähendus (signification, sens) on märgi seos keelevälise reaalsusega Väärtus (valeur) on elemendi keelesiseste suhete süsteem (Pole oluline mis materjalist on tehtud malenupp, kuidas neid nimetame, oluline milliseid käike saab teha, millises positsioonis malelaual on, elementide väärtus oleneb olukorrast, elementide väärtus võib partii käigus olla erinev sellest, mis see on enne mängu algust) Saussure'i raamatust arenes välja strukturalism, ütles, et keel on puhas struktuur Strukturalism ei olnud 1 koolkond, tekkis palju erinevaid. Tähtsamad olid: (Genfi koolkond)
Loode ei kuule kõrvalist mula. kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete kaasasündinud, on eksitav. loomine I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse asjana, s.t
Tegevuses Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid II. 6. Situatsioonimärgid (nn. tavamõisted e. kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik maailmapilt
komplesselt seotud. Märk on elementaarne ja ta on millegi asendaja märk pole elementaarje ja komplessne ja ei esinda mitte midagi, vaid väljendab. Peirce märgi realiseerimine on konkreetne. Tähistaja ja tähistatu ei saa olla isoleeritu. Tähistaja on alati mingi tähistatu tähistaja ja vastupidi. Seos tähistaja ja tähistatu vahel on suvaline. Tähendus ja väärtus · Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. · Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Saussure toob alati paralleele teiste märgisüsteemidega. Male keel, ja nagu keele puhul pole ka males oluline, kuidas ta on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti pole oluline, mis materialist on nupud. Figuuride väärtus sõltub positsioonist väärtus on süsteemisiseselt. Süntagmaatika - on see, kuidas elemendid on reastatud.
seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte joonistada, sisuliselt on üldpilt juba teada ning tavaliselt sellesarnaseid piire nagu kaartidel esitatakse tihti tegelikkuses ei ekisteeri. Uue suundumusena tegeletakse keelesiseste erinevuste uurimisega. Eri ühiskonnakihid kasutavad erinevat keelt ning kuidas see ruumiliselt paikneb. Erinevused tulenevad soost ja vanusest. Alati pole keel keel kõige tähtsam kultuuri identiteet, nt juutidel on religioon ja iirlased ka. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika, st, kuidas on erinevad keeled oma areaali laiendanud või hääbunud. Ka erinevad sotsiaalsed grupid kastavad erinevat keelt ja vanusegrupid ka, nt vanaema ei tea üldse arvutisõnavara.
annaabi.ee 
