Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/) Tulevikuvaates on raske midagi kindlalt määratleda. Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas postimehele antud intervjuus arvamust, öeldes, et eesti keel on statistiliselt vaadates suunatud pigem minevikupärandi säilitamisele kui et keeleoskuste ja -oskajate kasvule. Ametlikult eesti keel ohustatud keelte hulka ei kuulu, kuid hirm selle väljasuremise osas on õigustatud, sest sündimus on viimase 25 aasta jooksul järsul vähenenud. (https://arvamus.postimees.ee/4399575/sirje-kiin-eesti-keele-tulevik- saab-olema) Uudisteankur Eino Ellermaa jutust tuli õhtulele antud intervjuus välja, et tema murekoht eesti keele jätkusuutlikkuse osas seisneb selles, et pidevalt asendatakse kaunid eestikeelsed sõnad
käsitööliseks, tööstusesse vabrikutööliseks. 1870. Eestis, Lätis avanes tööstus. Teenijad. 18.PTK 1. Miks oli eestlastel vaja rahvusena ärgata? Milles see seisnes? Eestlaste seas levis arusaam, et nad ei pea jääma mingiks alamseisuks baltisakslaste kõrval, vaid tuleb saada võrdseks teiste rahvustega. Eesmärgiks oli emakeelse rahvahariduse arendamine, rahva kultuurikorralduste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, keeleoskuste omandamise seadustamine. 2. Millised protsessid ja sündmused olid eestlaste rahvusliku liikumise eeldusteks? Rahvusvahelisel tasandil: Suur prantsuse revolutsioon- valgustusideed. Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised-rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus,
Veel käesoleva sajandi algul oli lapse füüsiline karistamine üldiselt aktsepteeritud kasvatusvahend. Praegu on paljudes maades füüsiline karistus keelatud, selle kahjulikest tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne käitumine põhjustab mitte ainult vigastusi, kuid ka arengu ülesannete täitmise kinnipidamist (lähisuhete formureerimine, probleemide lahandamise oskus, enda kui isiksuse nägemine, füüsiliste, kognitiivsete ja keeleoskuste arendamine). Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste vastuolude küüsis. Nad teavad, et üldine hoiak mõistab füüsilise karistamise hukka, kuid väga paljud inimesed toetavad seda endiselt, peavad hädavajalikukski. Seega tegelikkuses ei ole laste kehaline karistamine kuhugi kadunad. Siiski veel keerulisem kui füüsilise vägivalla vähendamine laste igapäevases kasvatamises on võitlus vaimse vägivalla vastu. Vaimset vägivalda on märgatavalt raskem määratleda. Lapsega
sest täht ei vastandu lapse jaoks mõistlikul viisil mitte millegagi, sellel ei ole vastet. Tähevastest hakkab laps aru saama siis, kui sõnades on võimeline eristama üksikuid helisid ehk häälikuid. Selle kohta on kirjandusallikates välja toodud erinevaid katseid. Eesti keeles lugema õppides oluline see, et selleks, et laps mõistlikul viisil ühendaks tähed ja häälikud, on vaja et ta oskaks terviksõnad tajuda üksikute häälikute kooslusena. Selgub et keeleoskuste omandamine on oluliselt raskem lugemisoskusteta lastele kui tavaarenguga lastele. Häda on selles, et sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu lasteaias. Tundub, et samal tasemel ei tule toime, aga küllap hakkab tulema. Aga see ei pruugi niimoodi minna. Dekodeerimisraskused I Tajus o Fonoloogilise töötluse defitsiit Oskus eristada sõnas väiksemaid osi Tajuda nende osade algust ja lõppu
sellel ei ole vastet. Tähevastest hakkab laps aru saama siis, kui sõnades on võimeline eristama üksikuid helisid ehk häälikuid. Selle kohta on kirjandusallikates välja toodud erinevaid katseid. Eesti keeles lugema õppides oluline see, et selleks, et laps mõistlikul viisil ühendaks tähed ja häälikud, on vaja et ta oskaks terviksõnad tajuda üksikute häälikute kooslusena. Selgub et keeleoskuste omandamine on lastele oluliselt raskem lugemisoskusteta lastele kui tavaarenguga lastele. Häda on selles, et sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu lasteaias. Tundub, et samal tasemel ei tule toime, aga küllap hakkab tulema. Aga see ei pruugi niimoodi minna. Taju, tähelepanu ja töömälu erisuste roll dekodeerimisraskuste tekkes. Dekodeerimisraskused I Tajus - Fonoloogilise töötluse defitsiit Oskus eristada sõnas väiksemaid osi
Mõtlemsieks kasutab inimene kujutlusi ja sturktureerib neid. J. Piaget kõne uurija, uuris endale suunatud kõne lapsel. Ta mõtles, et see kaob ära lapsel, teglt see muutub sisekõneks. Egotsentriline kõne. Kõne funktisoonid kui hakkab kujunema mingi uus funk, siis tuleb omandada vahendeid, et laps ei omanda lihtsalt kõike vaid selles järjekorras, mis on esmalt vajalik, Et kui midagi on vaja, siis selleks on vaja leida õige ,,tööriist", ehk siis mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist? Et kõne areng sõltub kognitiivsest arengust. Piaget ütles et tuleb intellekti ja siis tuleb kõne, nüüd teatakse, et need on omavahel seoses, üks müjutab teist, mitte, et intellekt mjutab kõne aint. Tegevusskeem , nt situastioon andmine kellelt kellele mida antakse. Kujultus nendest situdest peab olema baas, et kujuneksid lausemallid. ET jõuda keeruliste ütlusteni, on vaja neid kombineerida./muuta. Ehk lausete ühendamine, nt see toimus aias. Siis liidetakse laused.
tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Seadusevastasteks aga ei loeta: 1. eeliste lubamist ja andmist seoses raseduse või laste kasvatamisega; 2. soo arvessevõtmist, kui see on möödapääsmatu töö iseloomu või tingimuste tõttu; 3. töötajale usuliste vajaduste rahuldamiseks sobiva töö- ja puhkereziimi võimaldamist; 4. tööks vajalike keeleoskuste nõudmist ja keele valdamise eest hüvede andmist. Naistele, kes kasvatavad lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last ning rasedatele nähakse seadusega ette järgmised soodustused: 1. neid on keelatud saata töölähetusse (võib saata ainult nende nõusolekul); 2. neil on õigus nõuda üleviimist kergemale tööle; 3. neid ei saa üle viia tööle teise paikkonda loodusõnnetuse ennetamiseks või haiguse tõkestamiseks; 4
annaabi.ee 
