Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu.
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled
tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst
Tere, olen isehakanud kadrinlane, sest olen pärit Narvast. Tulin Kadrinasse, et saada paremini suhu oma enda emakeel. Olen Kadrina Keskkooli õpilane juba kolmandat aastat ning iga aasta olen olnud usin uurija. Sellel aastal uurisin ma Kadrinaga seotud keelemehi ning kõik, mida ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on öelnud, et see oli kohaliku võõramaalase intellektuaalne mäng, nali, mille peamine ja
05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994 · numbrite kirjutamine 1994, kuupäevafraas õigusaktides 1995
05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994
osaliselt saksa keele kirjakeelest. O.W. Masing leiutas õ-tähe ning leidis, et põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks. · Rahvusliku kirjakeele periood seostub Kreutzwaldi ja ,Kalevipojaga'; K.A. Hermanni esimene eesti keele grammatikaraamat , ta tõi kasutusele üle 100 sõna, nt sünnipäev, salakuulaja. · XX sajand, keeleuuenduste periood esile kerkib palju andekaid keelemehi J.Aavik, J.Mägiste, J.Jõgever. 1918 anti välja ,Eesti keele õigekeelsuse sõnaraamat' , kus vastandusid keeleuuendajad ning nende vastased (A.Saareste, J.V.Veski). Keeleuuendajad kaotasid Publikatsioonide liigid: · Temaatiline publikatsioon koostatakse antud teema kohta erinevat liiki dokumentide põhjal, mis asuvad erinevates fondides, arhiivides. · Nominaalse tunnuse (üht liiki dokumentide) alusel koostatud publikatsioonid, nt
sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine. Ignacio Loyola- baski päritolu. Tema rajas jesuiitide ordu 1540. Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. ,,Ejercicios espirituales", sellest on katkendeid eesti keeles ilmunud ajakirjas ,,Akadeemia". Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine. 1517- õigekirja reeglid (de Nebrija) Juan Luis Vives- samuti tähtis hispaania humanist. 16. Sajandi esimene pool. Erasmuse sõber. Ta kirjutas oma teosed eranditult ladina keeles. Enamasti pedagoogilis-didaktilised teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist. Kõige tuntum õpetlane-humanist Hispaanias.
annaabi.ee 
