tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik väitlausetes esineda võivad väljendid jagunevad järgnevateks pedikaaditüüpideks 6
Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt)
Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt)
kategooriad ei sõltu vaatlejast. Naturalism – võimalik kesktee idealismi ja realismi vahel. me tunnetame maailma enam- vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama. 4.loeng TÕDE I Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: kas ja mis tingimusel peaks rääkima tõtt? (hädavale?) Esteetikas: mis on kunstitõde? Epistemoloogias: kuidas teame tõde? mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? *Mis on tõeteooria? sellega on silmas peetud erinevaid asju: teooria tõekandjatest, tõefraasi funktsioonist, tõe kriteeriumist, tõest endast, sõna „tõene“ tähendus, mida tähendab seda sõna mõista, sellest mida tähendab omada tõe mõistet. *Mis on tõe kandjad? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi väita.
tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“) Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? “Tõetooria” on teooria: 1) tõekandjatest (laused/faktid vms); 2) tõefraasi (“on tõene”) funktsioonist; 3) tõe kriteeriumist; 4) tõest endast. 5) sõna “tõene” tähendusest; 6) mida tähendab mõiste “tõene”; 7) sellest, mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele
kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid) - Tõefraasi ,,on tõene" funktsioonist - Tõe kriteeriumist - Tõest endast - Sõna ,,tõene" tähendusest - Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34. Mis on ,,tõe kandjad"?
Millised on põhimõttelised tegutsemis- variandid, kui meie parajasti pooldatav teooria ei kirjelda vaadeldavat nähtust tervikuna? 5.1 Kitsendada käsitlusala Esimene võimalus on ausa uurijana selgelt väljendada, mille kohta teooria käib. Tunnistada, et kogu nähtuse kirjeldamine käib meie praeguste teadmiste juures üle jõu, eraldada endale jõukohane uurimis- objekt ja kirjeldada see korralikult otsast lõpuni ära. Käsitlusala kitsendamine on populaarne keelefilosoofias, kus tegeldakse aasta- kümneid selliste välisvaatlejale marginaalsena näivate teemadega nagu pärisnimede osutus, üritamatagi ära seletada keelelist suhtlust kui niisugust. Siia üle kantuna tuleks selle lahenduse puhul anda keeleliste nähtuste loend, mida me ei üritagi seletada: keelemuutused, vaidlused, terminimoodustus, tekstide tõlgendamine, vigase teksti mõistmine. Loetelu läheb pikaks ja, mis veelgi olulisem, koosneb just nendest