kohta. Eesti Keele Instituut • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. • Instituudis uuritakse eesti keelt ja tema ajalugu ja muutumist ning eesti keele sugulust tema lähikeeletega. • http://portaal.eki.ee/ Mis kasu saavad õpilased Eesti Keele instituudi koduleheküljel olevast infost? • Info keelekogude kohta (sõnaraamatud ja sõnastikud + veebipõhised sõnastikud, erinevad raamatud, korpused + saab keelealast abi arhiividest) • Info Eesti Keele Instituudi kui organisatsiooni kohta. • Mis osakonnad kuuluvad Eesti Keele Instituudi alla? • Info Eesti Keele Instituudi kohta (missioon, määrused jne.) • Infot erinevatest seadustest riiklikest programmidest. • Õpilased saavad lisada ise uusi sõnu.
Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega (nt Jenoveva), siis Suve Jaan tõi tema kõrvale hädaohtudega võitleva õiglase ennastohverdava mehe Luige Laose. Suve Jaani luulelooming väärib tunnustust, eriti emotsionaalsed looduskirjeldused (,,Kewwadine hommiko"). Eesti kirjanduse ajaloos väärib kindlasti mainimist ja tunnustust K.J.Peterson. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Juba gümnaasiumi päevil tegi ta keelealast kaastööd Rosenplänteri ,,Beiträgele". Ta tõlkis C.Gananderi teose ,,Mythologia Fenninca" (,,Soome mütoloogia") rootsi keelest saka keelde. Teos ilmus 1822.aastal ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad, pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilisfilosoofilised oodid ja karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Peterson
augustil 1822. aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ning ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. 6 Looming Kristjan Jaak Petersoni looming oli mitmekülgne, uudne ja tähendusrikas. Sinna kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumis käies koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri ,,Beiträgele" keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose ,,Mythologia Fennica" tõlkimist rootsi keelset saksa keelde. See teos ilmus 1822. aastal ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad, pannes aluse ka meie pseudomütoloogiale, mis on Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates pakkunud kõneainet kõikidele kunstidele. Kristjan Jaak Petersoni loomingi põhiosa moodustasid aga oodid ehk ülistuslaulud ning elurõõmsad pastoraalid ehk karjaselaulud.
Praktilist intelligentsust võib nimetada ka kaineks mõistuseks. Võime kohaneda igapäevase keskkonnaga, seda kujundada ja valida. Teisisõnu võime saavutada edu enda sotsiaal- kultuurilises kontekstis ja vastavalt enda standarditele. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema ka praktiline. Praktilise tähenduse annab ainult kultuuriline ja sotsiaalne keskkond. Erinevad keskkonnad nõuavad erinevaid oskusi. Näiteks kaasaegne lääne kultuur nõuab palju keelealast võimekust, Amazonase vihamametsas elamine aga näiteks ruumis orienteerumise võimet. Praktilise intelligentsuse olemasolule viitavad ka mitmed uurimused, mis näitavad, et igapäevastes situatsioonides kasutavad paljud inimesed kognitiivseid protsesse, mida nad ei suuda kasutada abstarktsete probleemide lahendamisel. Alati ei piirdu intelligentsus praktiliste igapäeva elu ülesannete eduka lahendamisega. Sternberg jagab intelligentsuse kolmeks eri liiki võimeteks:
Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga. Kojuminekumeeleolusid on ta jäädvustanud lahkumisluuletuses ,,Laul". Väikepala ,,Üks jutt" on valminud jalgsimatkal Tartust Riiga. Riias elatas end tundide andmisega, lootes hiljem haridusteed jätkata. Plaanid nurjas tuberkuloos, mis noore poeedi hauda viis. Petersoni looming oli uudne, mitmekülgne ning tähendusrikas. Ta tegeles ka filoloogiaga, tehes näiteks Rosenplänteriga keelealast koostööd. Ta tõlkis soome mütoloogiat, pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Tema luuleloomingu põhiosa moodustasid heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud e pastoraalid. Oodides tugineb kreeka, rooma ja saksa luuleteostele. Autor ülistab inimmõistus ja vaimu, sõprust ja armastust. Kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi jt stiilivõtteid. Selle kohta on heaks tõestuseks tema üks populaarsematest oodidest ,,Kuu"
augustil 1822.aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ja ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. Sel puhul avaldatud järelhüüdes kirjutati: „Suur küllus kõlbluse ja vaimu jõudu, teadmiste ja lootuste vara kirjandusele oma temaga hauda varisenud.“ Kr. J. Petersoni looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumi päevil koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri „Beiträgele“ keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose „Mythologia Fennica“ („Soome mütoloogia“) tõlkimist rootsi keelest saksa keelde („Finnische Mythologie“). Teos ilmus 1822.a „Beiträges“ ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad (Väinämöinen, Ilmarinen, Lemmikäinen jt), pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates on need kujutelmad pakkunud ainet kõikidele kunstidele.
augustil 1822.aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ja ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. Sel puhul avaldatud järelhüüdes kirjutati: ,,Suur küllus kõlbluse ja vaimu jõudu, teadmiste ja lootuste vara kirjandusele oma temaga hauda varisenud." Kr. J. Petersoni looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumi päevil koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri ,,Beiträgele" keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose ,,Mythologia Fennica" (,,Soome mütoloogia") tõlkimist rootsi keelest saksa keelde (,,Finnische Mythologie"). Teos ilmus 1822.a ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad (Väinämöinen, Ilmarinen, Lemmikäinen jt), pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates on need kujutelmad pakkunud ainet kõikidele kunstidele.
Teeb kiiresti karjääri. 1585 a on ta seot Tartusse Jesuiitide kollegiumi rajamisega. Saab selle rektoriks. Pärit madalmaadest, enne tartusse asumist oli 20 a kuulunud ordusse. Teada tema kohta see, et oli kahtlemata karismaatiline ja haritud tegelane. Tal oli kolm venda, kõik tegid karjääri. 1591 Busaeus sureb, siia tulles e.k ei osanud, aasta möödudes suutis e k juba ilma tõlgita suhelda. Johann Ambriosius Völcker suunati siia tööle, kuid ta tegi keelealast karjääri, temalt säilinud rida vaimulikke tekste, mida ta tartus misjonitöö edendamiseks koostas. Jesuiidid käisid maad mööda ringi, retked ulatusid Tartust 20 miili kaugusele. ( 1 Liivimaa miil = 7,4 km)Aruannetest tuleb välja, et on käidud Nii Põltsamaal, Viljandis kui ka Tarvastus ja mujal. On ürit minna Tartu kaudu ka Venemaale, kõige enam tegeletakse kohalike tp ristimise, laulatamisega. 1584 a tehti kokku 30 väljasõitu , kus on
annaabi.ee 
