sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojast või Sissejuhatuses üldine informatsioon: kasutada kavalehel olevat teavet. millal ja kus kontsert toimus, Ei maksaks sõna-sõnalt kavalehte tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid kes esinesid, ja järeldusi esitada. milliseid teoseid esitati; Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta.
SIIS. Ka juba kontserdi ajal saab üht-teist kirja panna, siis on hiljem hõlpsam meenutada. PÄRAST. Saadud elamused ja mõtted tasub kirja panna võimalikult varakult peale kontserdi toimumist. Nõuded Arvustus peab olema lühike, lugejale huvitav, arusaadav ja mõtlemapanev. Sisu peab olema loogiliselt üles ehitatud ning tekst ladus. Kirjatööl peab olema tabav ja sisuga haakuv pealkiri. Töö maht peab olema vähemalt 1,5 lehekülge (A4). See on ju elementaarne! Kavalehte pole mõtet ümber kirjutada. Kui kirjutad töö käsitsi, siis kasuta selleks laiemale ringkonnale arusaadava kujuga tähemärke. Jäta ruumi ka lugejale märkuste kirjutamiseks (arvutiga kirjutades kasuta reavahet 1,5). Kirjatöödes kasutatakse kirjakeelt. Kõik esitatud väited peavad olema veenvad. Kontserdiarvustus ja kontserdi aruanne on kaks erinevat nähtust. Kontserdiarvustus on täienisti sinu looming. See tähendab esiteks seda, et see peab olema
laulvad draamanäitlejad Märt Avandiga eesotsas. Õhtu säravaimaks täheks kujunes vaieldamatult Madeleine`i kehastanud sopran Janne Sevtsenko, kes tänu oma kõrgetele nootidele ning kaunile kandvale lauluhäälele suutis sulatada ka kõige ükskõiksemate ning tagasihoidlikemate pealtvaatajate südamed. Janne Sevtsenko on artist suure algustähega, kelle oskus publik enda pilli järgi tantsima panna väärib suurt tunnustust. Kuigi ma olin esmalt kavalehte lugedes Janne Sevtsenko nime nähes kergelt üllatunud, ei oskaks ma antud hetkel ühtegi teist ooperisolisti tema asemel sellesse rolli paigutada. Mart Sander tegi sedapuhku Sevtsenko näol suurepärase valiku. Sevtsenko rollide hulka kuuluvad nii Madeleine de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Eliza Doolittle (Loewe' ,,Minu veetlev leedi"), Silva (Kálmáni ,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda
võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Mujal maailmas kirjutasid rokkarid ise endale koos viisiga ka sõnad. See poleks võimalik olnud toona ENSVs. Selleks, et saaks rääkida sellest, millest nad tahtsd rääkida, pidid tekstid olema keerukalt kodeeritud
keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool- pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka lisaks Ruja lauludele eel-, vahe- ja järelmängud (muusikas levinud terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium".
Kogumiku puhul on vaja näidata koostajat või toimetajat. Kirjanduse nimestikus: Kaus, Jan 2007. Vormilt ülekeev, sisult universaalne. Teatrielu 2006. Toim Madis Kolk. Tallinn: Eesti Teatriliit, lk 94-107. 7 Kui viitate konkreetse autori artiklile kavalehes, on see nagu kogumiku artikkel. Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel (repertuaari ülevaade kavalehtede põhjal vms), on see allika rollis ja läheb allikate nimekirja. Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a
Kontsert anti eetrisse ka ringhäälingu otseülekandena, millel džässi propageerimise ja leviku seisukohalt oli hindamatu väärtus. Kontserdil viibinud muusikute Georg Metssalu ja Karl Aaviku 172 kinnitusel mängiti ka G. Gershwini “Rhapsody in Blue`d”, mis millegipärast kavalehel ei kajastu. Kuna selle teose esitust mäletab ka muusikuna kontserdil osalenud Kurt Strobel (Ojakäär 2000: 324), siis võib uskuda, et nii see tõesti oligi. Mis puutub aga kavalehte, siis sellel leidub teisigi ebatäpsusi: mitte kõikidel lugudel ei ole märgitud autorit (puuduvad: 1. Harry Akst, 6. Paul Dresser 173 , 8. Albert W. Ketelbey, 10. Nacio Herb Brown, 11. John Schonberger), vaid ühel juhul on autori eesnimi välja kirjutatud, popurriide puhul pole märgitud ei autoreid ega palade nimesid, 174 16. pala autori nimi on vale (peaks olema hoopis Gene Gifford). Nagu kavast näh- tub, oli poolte lugude seadete autoriks Priit Veebel
annaabi.ee 
