läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Muuhulgas piiras ta ristisõdijate ja semgalite väe eesotsas 1206. aastal ka omaenda linnust Turaidas, mis vahepeal oli langenud tema paganlikuks jäänud ja ristisõdijatega vaenus olnud kaaskonna kätte. Henriku Liivimaa kroonika vihjab võimalusele, et Kaupole kuulus veel üks linnus, milleks nimelise sarnasuse ja tema matmispaiga järgi on pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks. Kaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13
lg 1). Kaupo on kohustatud maksma, Ben on kohustatud andma auto (VÕS § 208 lg 1). Kohustus tuleb täita lepingule vastava kvaliteediga (VÕS § 217 lg 1; VÕS § 77 lg 1) ehk auto on küll kasutatud, aga terve ja kaupade vedamiseks sobiv. VÕS 217 lg 2 asjal puudub kokkulepitud omadus. 90 protsenti juhtumitest on tegemist lg 2 tekkinud olukorraga Kohustuste rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist mittekohase täitmisega. Andes Kaupole auto, mis oli tegelikult avariiline, rikkus Ben kohustust (VÕS § 217 lg 1). Tegemist ei ole terve ja kaubaveoks sobiva autoga, auto avariilisus võib põhjustada õnnetusi, mis takistaksid kauba vedamist. Kohustuste rikkumisele tuginemine – VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole tegemist Kaupo põhjustatud rikkumisega. 3. Vastutus Vastutusstandard – Eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuste rikkumise eest VÕS 103 lg 1
tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Eestlased pealetungil. 1211. aasta suveks valmis suur tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine. Kooskõlastatud kava kohaselt ilmusid kindlal kokkulepitud päeval Toreida alla mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Linnus piirati sisse ja algas selle ründamine. Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes. Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega.
maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud. See lükati edasi. · Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi. EESTLASED PEALETUNGIL · Viljandi piiramisele vastasid eestlased peatselt terve rea omapoolsete retkedega. · Sakslaste liitlaste latkalite ja liivlaste alasid rüüstati väga. · 1211 suveks valmis isegi suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine. · Linnus piirati sisse ning algas selle ründamine. · Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. · Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes. · Linnusest tormasid välja ka liivlased ja sakslastest ammukütid. · Eestlased jäid kahe ründaja vahele
lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Viljandi piiramine 1211. a Lahing toimus Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna linnust ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti. Eestlased pealetungil 1211 a suveks valmis suurem ja tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine. Eestlaste kaotused olid suured, aga kroonikas on neid veelgi suurendatud. Sakslased, latgalid, liivlased tegid uusi sõjaretki Eestisse. Lisaks sõjakannatustele puhkes katk. Tekkis soodne vöimalus rahuläbirääkimisteks. Sõlmiti rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel. 1212 kevadel jõudsid omavahel ka kokkuleppele eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu kehtivusajaks pidi olema 3 a. 24. Toreida vaherahu
ehk laenuprotsendiks. Antud juhul laenu summa (võlgnikule antud raha) laenu saamise hetkel on rahaliselt ekvivalentne laenu andjale tagasi makstud kogusummaga (laenu nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja)
sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus. 1215. a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo koos Lauenburgi Alberti, ordumeister Folkvini, Dünamunde kloostri abti Bernhardi, Riia toompraoste Johannese ning koos 3000 väljavalitud mehega ületas Sakala piiri, kus toimus ka Madisepäeva lahing. See lõppes küll sakslaste võiduga, kuid Kaupole oli see saatuslik. Tema sai selles lahingus surmavalt haavata ja suri kas samal või järgmisel päeval. 8. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus ja kõik aastani 1210. Kas vabadusvõitluse alguseks loetaks aastat 1206 või 1028? Sündmused lõunanaabrite maadel puudutasid juba algusest peale mingil määral ka Eestit. Esimene sõjakaik Eestisse asetub kusagile 1208. aasta suve lõppu või sügise algusesse. Väe kogumine algas Riias, kuhu lätlaste vanemad eesotsas Varidotega olid
annaabi.ee 
