Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse. Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi:Sakslased,taanlased,rootslased,venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13.sajandil. Ristirüütlite saabumine tõi kaasa ka midagi head.Preestrid õpetasid eestlaseid lugema ja kirjutama.Nad õpetasid ka ehituskunsti ja tõid uusi ideid ja oskusi ka maalikunsti.Rõivakunst sai ka positiivse laengu.Riided muutuvad kaunimateks ,ning naiste riided daamilikumaks. Meie naaberriigid jäid Eestist maha.Preagugi Lätis sõites avanev vaatepilt pole just eriti meeldiv.On küll ilusaid kohti ,kuid väikesed külad ja asulad näevad üpris räsitud välja.Leedus on olukord veidi parem kuid pole nii ilus ja arenenum kui Eestis. Ristirüütlitest oli tõesti kasu Eestile.Muidu poleks Eesti see mis ta preagu on.Ilma ristirüütliteta oleksime me ikka Taara usku.Ega oskaks mingid kombeid ja ei mõistaks ka lugeda ega kirjutada.
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine
Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt SuurTallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. 4 Pilte Saarinenist 5 Kasutatud kirjandus http://www.vitra.com/_assets/published/1/f64cbf59cc8c6c5.jpg http://www.htvdeijsberg.nl/wpcontent/uploads/2009/06/cce00003_721.jpg http://upload.wikimedia
Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Tarbeesemed Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati igapäevaselt, samuti kivist tööriistu. Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades. Käsitöö kaunimateks näideteks on erinevad ehted, mida kandsid nii mehed kui naised. Need aastatuhanded tagasi valmistatud esemed näitavad tolleaegse tsivilisatsiooni kõrget arengut ning ka inimeste ilumeelt. Tähtsad isikud kandsid vandlist, kullast ja hõbedast kaelakeesid, lihtrahvas aga
aprillil 1956. aastal Monaco püha Nikolause kirikus. Tõeliseks meediasensatsiooniks kujunenud tseremooniat oli kajastama tulnud tuhandeid ajakirjanikke kogu maailmast ning meeletud rahvahulgad tekitasid pisikeses linnriigis tõelise ummiku. Vastutasuks Kelly stuudiolepingu katkestamise eest võttis Metro Goldwin Mayeri filmistuudio pidulikud pulmad ka filmilindile, mida hiljem Ameerika kinodes näidati. Rainier' ja Kelly pulmi on sageli nimetatud 20. sajandi kaunimateks. Kaunist kooselu jagus armunud paarile kahekümne kuueks aastaks. Prints Rainier ja printsess Grace oma pulmapäeval 1956.aasta aprillis. Sõprus Josephine Barkeriga 1951. aastal astus ,äsja tuntuks saanud Grace, välja mustanahalise Josephine Barkeri eest, kui Sherman Billingsley Stork Club New Yorgis keeldus Barkerit teenindamast. Grace, kes oli selle ajal klubis lõunatamas, oli
Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks Kasutatud kirjandus: Raamatud: Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, “Valgus“ Eesti Kunstiajalugu, 1977, “Kunst“ Internet: http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/V%C3%A4ljaspool_m%C3%BC
Kokkuvõte Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. Kasutatud kirjandus Raamatud · Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, "Valgus" · Eesti Kunstiajalugu, 1977, "Kunst" Internet · http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Eliel_Saarinen · http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php · http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ · http://www
Alates 1390 aastast, kuulus see loss viiele perele. Vana traditsioon väidab, et need pered - Preston, Meldrum, Seton, Gordon ja Leith ehitasid kõik ühe Fyvie lossi viiest tornist. Lossi sisemus on rikkalikult kaunistatud. Seinu kaunistavad 17. sajandist pärit maalid, millest enamik on tehtud kunstnikute nagu Batoni, Raeburn , Romney, Gainsborough, Opie ja Höppneri poolt . Originaal paneelid ja kipsist laed on säilinud 17. sajandist. Selle lossi kivist trepikodasi peetakse Sotimaa kaunimateks. Loss kuulub aastast 1984 organisatsioonile "National Trust for Scotland" Crookstoni Loss Crookstoni loss asub edela Glasgows. Crookstoni lossi ümbritseb kaitsev ringkraav, mis ulatub 12. sajandisse, kui Sir Robert de Croc, ehitas selle koha peale puidust lossi. On leitud tõendeid, et selle koha peal on veel varemgi olnud kindlus. Crookstoni maad ostis Sir Alan Stewart aastal 1330, ning pärandas selle Sir John
fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad rannad, mida võib pidada kogu mandri kaunimateks. Tänu imelistele randadele on Tanganyika järv üheks populaarseimaks turismipiirkonnaks riigis. Gitegas, eelmises pealinnas asub muuseum ja pärimuslik käsitöökeskus. Mosso piirkonnas, mis asub kagus, leidub küllaltki haruldasi metsloomi. Kirde piirkonnas leidub väga erinevaid troopilisi linde. Viimastel aastatel on turism pidurdunud tänu rahvustevahelistele sõdadele piirkonnas. [Turism, reisimine ja vaba aeg Burundis] 2. BURUNDI MAJANDUS 2. 1. Majanduse üldnäitajad
(McIntosh, J., Twist, C. 2002: 64) Harappast leitud istuvad mehe figuurid. Seda, miks nad sellises poosis on pole kahjuks selgitatud. www.harappa.com/indus/49.html 5 Induse oru elanike käsitöö kaunimateks näideteks on erinevad ehted, mida kandsid nii mehed kui naised. Need aasta tuhanded tagasi valmistatud esemed näitavad tolleaegse tsivilisatsiooni kõrget arengut ning ka inimeste ilumeelt. Varajstest tsivilsatsioonidest ülevaadet andev J. McIntosh'i ja C. Twist'i raamat ,,Tsivilisatsioonid" kirjeldab võimalikke tööprotsesse ehete valmistamisel järgmiselt: ,,Peenete vasksaagidega saeti merekarbid tükkideks, neid lihviti ja poleeriti ning valmistati neist kas ühest jämedast või
annaabi.ee 
