Esitlus Päikesesüsteem Päikesüsteem ❏ Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel.
virelesid. Huvi uuteks seiklusteks ning sõdadeks kasvas kiiresti. Ka kirik soovis levitada ristiusku ning saada ristikiriku mõjusfääri üha uusi maid ja rikkusi ning uusi kristlasi. Maadeavastamise heaks eelduseks oli teadmised geograafia- ja astronoomia vallas. Euroopa meresõitjad olid juba oskuslikud ning kaardid ja kompass tegid asja veel tüki maad lihtsamaks. Täiustunud oli ka laevaehitus, mis sobis kaugemateks sõitudeks. Vajadus leida uusi kaubateid muutus tõsiseks probleemiks peale türklaste Konstantinoopoli vallutamist, kes peatasid eurooplastele kaubatee läbi Türgi impeeriumi. See andis omakorda tõuke uute mereteede ( ning ka maade) avastamiseks. Portugali meremeeste huviobjektiks oli kujunenud Aafrika selle oletavate kullarohkuse tõttu. 1415. aastal vallutati Põhja-Aafrika rannikul Cauta tugipunkt tänu Henrique Meresõitja
Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja seega on kaugemateks sugulaskeelteks nt ungari, neenetsi ja saami keeled. Kusjuures viimasest kolm: mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel on ametlikud vähemuskeeled. (Soome keeled, 2015) Enamik soomlasi oskab lisaks emakeelele ka inglise keelt. Kuna sisserändajad moodustavad üle 4% Soome elanikkonnast, on levinud ka saksa, rootsi ja prantsuse keel, vähem aga eesti, vene ja norra keel. Suurimad sisserändajate rühmad moodustavad venelased, eestlased,
tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni- taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Planeedid – on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel.
Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi funktsioneerimise radikaalset efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra. Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda. Beria kaugemateks eesmärkideks olid aga Saksamaa ühendamine erapooletuks kapitalistlikuks riigiks ning idabloki radikaalne reformimine. Vahistamine ja surm Teised võimukandjad neile reformidele hea pilguga ei vaadanud. Kuigi Hrustsov ja Malenkov näisid teda alguses igati toetavat, asusid nad liiga suurt võimu ja populaarsust koguva Beria vastu peagi vandenõud kavandama. 26. juunil 1953 vahistati Beria koos tema toetajate gruppi kuuluvate: Bogdan
Lisaks võiks uurida ka nende inimeste suhtumist, kellel pole selle erivajadusega varem kokkupuuteid olnud. Saadud andmete põhjal saaks kontrollida hüpoteesi: Õpilased ja õpetajad, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilasega, suhtuvad temasse positiivsemalt kui need, kellel kokkupuude sellise õpilasega puudub. Lisaks saaks võrrelda hoiakute objektiivsust võrreldes tulemusi kuulmislangusega õpilase enda vastustega. Kaugemateks eesmärkideks antud seminaritööl võiks olla ka see, et uurida tavakooli õpetajate vajadusi täiendõppeks ning võib-olla isegi doktoritöös koostada juhiseid eripedagoogika ja täiendõppe materjalide koostamisel Suhtumine kuulmislangusesse 18 Allikad: · Bogomolova, E. (1998) Kuulmislangusega lapsed tavakoolis. Lõputöö
antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982.a Tallinnas (R.Kleisi tõlkes). Selle alusel ilmus 1993.a ka rahvaväljaanne (ilma ladinakeelse originaaltekstita). Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis (riimkroonikad). Keskajal oli kroonika – enamasti munkade poolt kirjutatuna – ajalookirjanduse valitsev žanr, mille kaugemateks eelkäijateks peetakse Antiik- Rooma annaale. Kroonikas esitavate sündmuste sügavamaid seoseid ei selgitata ega analüüsita. Hilisematest Eestit puudutavatest ajaraamatutest võib esile tõsta Liivimaa vanemat riimkroonikat (koostatud 13.sajandi lõpupoolel, autor tundmata) ja Liivimaa nooremat riimkroonikat (autor Hoeneke). Viimases leidub andmeid 14.sajandi esimese poole, peamiselt Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kohta. Vene-Liivi sõja (1558-1583) ajaloo allikateks on B
annaabi.ee 
