mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise
Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. Euroopas sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani.
Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed
julgustunde, sest nende abiga võis ta oma võimu rohkem kindlustada. Sajakäelised hiiglased jättis ta siiski vangipõlve, sest kartis nende vägevust, titaane aga tundis ta hästi ja võis neid alati enda huvides kasutada. Ainult üks titaan keeldus Kronost abistamast. See oli Okeanos, kes pidas seda, et poeg oma isa vigastas ja tema trooni haaras, niivõrd koletuks teoks, et ta ei soovinud olla Kronose plaanides kaasosaline. Seetõttu tõmbus ta maailma kaugemaisse paika ja elas seal rahus, tahtmata osa saada oma võimuhaarajast venna valitsejapõlvest. Kronose valitsemine, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale kaela terve hulga hädasid. Et Kronost karistada, sünnitas jumalanna Öö trobikonna hirmuäratavaid jumalusi, nagu Surm ja Pettus, Luupainajad ja Riid, kättemaksuhimuline Nemesis ning hulk muid. Oma isa troonilt valitses Kronos nüüd
ka seni tundmatu aruande Johann de Plano Carpini misjonireisist mongolite juurde aastail 1245 1247. Witten olevat selle raamatukese omandanud ühest Euroopa erakogust. Kaardiga tegelesid teadlased ümmarguselt kaheksa aastat. Siis jõudsid nad selle dramaatilise avaldamiseni vahetult Kolumbuse päeva eel, kusjuures tähelepanu sai kõige rohkem ülal vasakul leiduv tekst: "Pärast pikka reisi Gröönimaalt lõunasse Lääneookeani kaugemaisse tundmatutesse osadesse 11 avastasid teekaaslased Bjarni ja Leifr Eiriksson läbi jää lõunasse purjetades jumala tahtel uue, väga viljaka maa, kus leidus isegi viinapuid, mispärast nad andsid saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks
3 KOHV Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradioogiks
annaabi.ee 
