Sagedus näitab mitu rõnget tehakse minutis. U=Uo sin wt. U- pinge(V) Uo pingeamplituut(V). Nulljuhe kuskil kaugemaal maaga,puutumisel ei ole ohtlik. Faasjuhe pinge kõikumine, võrreldes 0 juhtme ja ehitisega. Maandus juhe on kontaktis maaga. Meie vahelduvvoolu sagedus on 50H2
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis...
maa harimises. Ta tundis rõõmu töötamisest oma kodukoha ja maa heaks. Rändamine ei pruugi alati tähendada kauakestvat ekslemist. Mõnele inimesele on vajalik elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast vangis viibimist, kus ta õppis ning tänu operatsioonile vabanes ka iluveast, leidis, et kuulub siiski elama maale ja et ta kodu on Kaugemaal. Tänapäeval on aga üha rohkem neid, kes otsivad oma kohta. Inimesed, kes ei tea täpselt, kuhu nad kuuluvad, on justkui eksinud. Nad rändavad ühest kohast teise ega tunne üheski paigas end kui kodus. Näiteks Geissler, kes oli pidevalt kuhugi teel. Ta külastas mitmeid kordi Kaugemaad. Iisakult ostis Geissler mägedesse maa, mille hiljem maha müüs, romaani lõpus aga soovis ta seda tagasi osta – selline tegevus näitab, et ta ei olnud kindel, kus elada tahab.
Mägi rahastas Kaugemaad pidevalt. 16. Kuidas aitas lensman Geissler Iisaku peret? V: Lensman andis nõu Iisakule kuidas põldu harida (niisutuskraavid), aitas Ingeri vangist välja, aitas Iisakut oma maa ära ostmisel, korraldas mäe müügi nii, et Iisak kasu ikka saaks. 17. Kuidas sai Iisak Ingeri äraoleku ajal hakkama talutöödega ja perega? V: Talutöödel ja perega aitas teda Oliine, kes elas Ingeri äraolekul Kaugemaal. 18. Milliseks kujunesid Ingeri ja Iisaku suhted lõpus? V: Inger muutus tagasi endiseks: töökaks ja vagaks. Nende abielu jäi läbi mitmeid takistusi püsima. 19. Mis juhtus Aksel Stromiga metsas?Kes ta päästis? V: Aksel kukkus kaljuprakku ja tormituul kukutas talle peale puu. Oliine päästis ta. 20. Miks käisid Aksel ja Barbro kohtu ees, mis oli tulemuseks? V: Barbro tappis nende lapse. Mõlemad pääsesid karistusest sest lensmaniproua seisis nende
Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus. Kuid Brede Olsen ei hoolinud maast ega tööst, tema eesmärk oli kiiresti rikastuda ja seepärast ei suutnud ta pühenduda maa harimisele. Brede ei mõelnud, et Iisak oli palju aastaid vaeva näinud, enne kui maa muutus viljakaks
Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus. Kuid Brede Olsen ei hoolinud maast ega tööst, tema eesmärk oli kiiresti rikastuda ja seepärast ei suutnud ta pühenduda maa harimisele. Brede ei mõelnud, et Iisak oli palju aastaid vaeva näinud, enne kui maa muutus viljakaks
Iisakul oli muidugi alguses raske üksi toime tulla,kuid õnneks ilmus tema eluteele nainsterahvas nimega Inger,kes tõi ta ellu mitte üksnes abistava käe,vaid ka neli tervet last. Iisak on põline maamees,kelle tööd hinnati nii külas,kui kodus.Talle meeldis väga,kui Inger tundis huvi ta tegemiste vastu.Tavaliselt,kui Inger küsis,mida Iisak seekord plaanib ehitada oli Iisakul vastus kohe varnast võtta:''Ei tea isegi.Ei midagi suuremat.'' Kuid ometi see päris nii ei olnud,kuna Kaugemaal arenes ehitus rohkem,kui kusagil mujal,küll ehitas Iisak taret suuremaks,lauta,aita ja lõpuks isegi veski,mida igalühel ikka ette näidata polnud. Võiks arvata,et Iisaku elu oli nagu ''mee lakkumine,''kuid ei,nii see polnud.Iisak pidi erinevate katsumustega silmitsi seisma,millest kõige raskem oli vast see aeg,kui Inger viidi Trondhjemi vanglasse kaheksaks aastaks,kuna oli kolmanda lapse surnuks kägistanud jänesemoka pärast,mis tal endalgi oli
Ingeril sündis tütar, kellele Iisak pakkus nimeks Rebekka. XVII Eleseus tuli koju. Kolmekesi asuti maja juurdeehitust tegema. Tuli Oliine ja teatas, et onu Siivert on suremas ning Siivert peab tema juurde minema. Nii ta ka tegi. Onuga oli kõik korras ning ta lasi Siivertil Eleseus enda poole saata. Tuli Geissler koos suure saatjaskonnaga. Nad käisid mägedes paugutamas ning tegelesid siis maalapi ostuga. Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak oleks siis veel tahtnud tema käest küsida, kas oleks mõistlik Eleseusele Avarvaate osta. XVIII Onu Siivert suri 3 nädalat pärast seda kui teda külastatud oli. Eleseus korraldas matused ning pidas ka matusekõne. Siivert otsustas oma päranduse vennale kinkida. Kodus hakkas Eleseusel igav ning kui ta sai teada, et Barbro elab akseli juures läks ta neiule külla. Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse
Ingeril sündis tütar, kellele Iisak pakkus nimeks Rebekka. XVII Eleseus tuli koju. Kolmekesi asuti maja juurdeehitust tegema. Tuli Oliine ja teatas, et onu Siivert on suremas ning Siivert peab tema juurde minema. Nii ta ka tegi. Onuga oli kõik korras ning ta lasi Siivertil Eleseus enda poole saata. Tuli Geissler koos suure saatjaskonnaga. Nad käisid mägedes paugutamas ning tegelesid siis maalapi ostuga. Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak oleks siis veel tahtnud tema käest küsida, kas oleks mõistlik Eleseusele Avarvaate osta. XVIII Onu Siivert suri 3 nädalat pärast seda kui teda külastatud oli. Eleseus korraldas matused ning pidas ka matusekõne. Siivert otsustas oma päranduse vennale kinkida. Kodus hakkas Eleseusel igav ning kui ta sai teada, et Barbro elab akseli juures läks ta neiule külla. Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse
ning üsna palju kannatanud just vastassugupoole vähese tähelepanu pärast, siis kartis ta kindlasti, et ta ei pruugi omale meest leida. Eesmärgiks omaette oli ka tervete laste saamine. Kas Inger oli õnnelik naine? Usutavasti oli, kuna kõik ta unistused olid täitunud. Tal ei olnud mitte millegist puudust: tal oli palju terveid lapsi, palju maad, hea mees, ta oli saanud vangis olles palju õppidaõppis kirjutama, lugema, õmblema (st. sai vanglast omale ameti ning kui ta õmblejana Kaugemaal tegeles, siis muutus ta üsna populaarseks.) Mis määras Ingeri ja Iisaku abielu? Nad olid laulatamisele ennegi mõelnud, kuid polnud lihtsalt selleks aega leidnud. Nüüd, mil esimene lapsuke oli tulemas, pidid nad selleks lihtsalt aega leidma, kuna poiss oli vaja ju ära ka ristida. Nii nad lasidki end enne ristimist ära laulatada, et laps oleks seaduslik. Ingeri suhted lastega: Inger hoolitses oma laste eest väga. Näiteks kord, kui Iisaku käed olid vaigused, ei
lapsukese nimeks sai Eleseus. Naise kolmas sünnitus ebaõnnestub ning sündinud tüdruk sureb. Ka Ingeri tervis püsib pikka aega kehvana. · Oliine külastab Kaugemaa talu, Inger vihastab naise kadeduse ja õelate sepitsuste peale ning läheb Oliinele kallale. · Oliine ähvardab, et kauaks pole Ingeril enam talu või tema nimi pole enam Oliine. Inger on vihane ning üritab tõestada, et kõik Kaugemaal on ausal teel saadud. · Oliine pakub end abiks seniks kuni Inger vangis on, sest nii Oliine kui Iisak olid näinud metsas Ingeri kolmanda lapse hauda. Inger nutab ning ütleb, et ei usaldaks iialgi oma lapsi Oliine suguse hoolde. · Inger tunnistab Iisakule, et oli kolmanda lapse kägistanud, kuna tüdruk oli olnud ema moodi jänese mokaga ning kole! Nüüd mõistab Iisak miks naine oli ta alati ära saatnud, kui lapse sündimise aeg kätte jõudis
tahaks Eleseust enda juurde tööle võtta ja ka leeri panna. Selgus, et see kohver ja müts, mille Iisak enne välja viskas ja siis tagasi sisse viis, olid hoopiski Brede omad. 14.Ja aeg möödus. Elesus sai linna tänu Ingerile. Onu Siivert oli teatanud, et tema pärijaks saab väike Siivert. Kuuldes Eleuse heast elust linnas ei saanud ta nimepärijal halvemini minna. Bredet huvitas tehing mäega. Juurde oli tekkinud 2 asunikku. Iisaku lähim naaber Aksel Strom. Kaugemaal käisid paljud Ingeri juures ja Inger nautis tähelepanu. Ta ei varjanud, et oli oma oskused saanud vanglast. Oliine ütles, et Os-Andres ei julge enam sinna minna, Inger tänas ja mainis, et ei saa enam lapsi, seega ta ei saakski talle halba teha. Ent Oliine ei maininud, et Os-Andres suri tunaeile. Kuid Ingerile ei pakkunud töögi enam lõbu, sest Iisak ei kiitnud teda enam. Nad olid kül üksteisega rahul,
annaabi.ee 
