Brutokasum (- kahjum) - 126 000 kr - 126 000 kr 3/4. Turustus ja halduskuud 85 000 kr 85 000 kr Ärikasum (- kahjum) - 41 000 kr - 41 000 kr Kasum (kahjum) enne maksustamist - 41 000 kr Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum) - 41 000 kr 3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat.
valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted. 2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kantakse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele). 3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa ulatuses kaudkulusid. 4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi. Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile. 5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent. 6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas:
kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 110) Tootmisettevõttes (kui kuluobjektiks on toode) on otsekuludeks põhikulud- toorme ja põhimatejali maksumus ning põhitööliste töötasu koos maksude ja erisoodustusega (Alver & Reinberg, 2002, lk 52). 9 Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga ja mida pole mingil põhjusel otstarbekas liigitada otsekuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Kaudkulusid nimetatakse ka üldkuludeks. Kaudkulud on tehtud enamasti rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks (va juhul kui toodetakse ühte liiki tooteid) ja seetõttu ei ole põhjendatud kaudkulu arvestamine ainult ühele kuluobjektile. Kuna kaudkulusid ei saa arvestada otse kuluobjektile, siis neid jaotatakse kuluobjektidele kasutades kulukäitureid. Oluline on, et kaudkulud oleksid võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 111) Objektile kantakse kulud
pool) n.o. üldine töötundide arv (pea- ja alltöövõtjate töötunnid kokku). Kogutööjõu kulust sõltuvate kaudkulude elementide osatähtsus on ~90%. Kogutööjõu kulu peegeldab kõige paremini kaudkulude muutumist. Kogutööjõu kulu on mõjutat. selliste tegurite poolt nagu kasut. tehnoloogilised lahendused, mehhanismid, montaazi aste, projektlahendused ja üldine töökorraldus. 3. kujutab endast kaudkulude arvut. samatüübiliste objektide varem realiseerinud kaudkulude järgi. Kaudkulusid võib väga erinevalt jaotada. Eestis jaotati pikka aega SNiP-i järgi: kaudkulud (põhipalga, komandeeringud), tööliste teenindamiskulud, töökorraldusekulud (tootmisinventari korrashoid), katsetamise kulud jm. Kaudkulusid määrati otsekuludest protsentidest. Eraldi käsitleti seadmete montaazitöid. Kaudkulude klassifitseerimine käsitleb kõiki kulusid, mis on seotud eh.platsi juhtimisega
Müüdud kauba kulud 2 375 000,00 95 128 250 2 503 250 Kokku 2 500 000,00 100 135 000 2 635 000 3. üldkulu üle/alakulu mahakirjutamine müüdud kauba kulu kontole. Antud juhul uus saldo oleks: 2 375 000 + 135 000 = 2510 000€. Kuluarvestuse täpsemaks viimise võimalused Vii võimalikult rohkem kaudkulusid otsekuludeks Kasuta rohkem erinevaid kulukogumeid, kus kulude suurus sõltub sarnasest käiturist Kasuta erinevaid kulukäitureid kaudkulude jagamisel, mis paremini iseloomustavad kulude tekkimist. 19 Kulude jaotamine Kulude jagamise eesmärgid Kaudsed kulud võivad sageli moodustada olulise osa kogukuludest, mis jaotatakse
· otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu. Kui sama seadmega 9 toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul
(toote) tarvis; ● lepingust - näiteks kui teatud komponenti saab kasutada ainult teatud toote valmistamiseks. Isegi kui kulu ei saa otseselt seostada toote või teenusega, ei tähenda see, et kulu on mittevajalik või tähtsusetu. Näiteks on kaudkuludeks ka ühiskulud, mis on mitme allüksuse, teenuse või toote jaoks ühised, põhitegevuse suhtes toetava iseloomuga kulud. * Mõnikord püütakse otsekulusid samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, mis on t äiesti väär. --- 10 Kulude liigitamine juhi vaatevinklist: Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning vastavaid kulusid. Kontrollitav kulu on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada. Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada.
Haldma - seadmete või tehnoloogiliste komplekside kui kulukohtade amortisatsioon, varuosad remondiks jt; - töötajate, kes pidavalt töötavad ühe kulukoha raames, palgakulud ja sellega seotud maksud; - energiakulud, mida mõõdetakse arvestiga, teatud kulukohas; - abimaterjal teatud kulukoha tarbeks materjali vastuvõtuakti (orderi) alusel; - sisseostetud teenused konkreetse kulukoha hoolduseks, remondiks jne. Samas on ettevõtetes tootmislikke üldkulusid kui kaudkulusid, millede abil teenindatakse suuremat arvu kulukohti või kogu ettevõtet. Sellistel puhkudel ei ole kulukohtade kaudkulud kulukohtadele jaotatavad või on see võimalik vaid suurte täiendavate kulutuste abil. Seetõttu vajatakse nimetatud kulude jaotamiseks teatavaid jaotusbaase. Kulukohtade kaudkuludena võib vaadelda järgmisi kulusid: - energiakulud, mida ei mõõdeta kulukohtade lõikes arvestiga; - maamaks; - üldised kindlustuskulud;