Biheivioristlikes õppimisteooriates käsitletakse peamiselt klassikalist, assotsiatiivset ja operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste tegevuste jm tagajärjel (Eggen, Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel) (Hannuste, s.a). Operantse tingituse korral vallandab käitumise vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil (Krull, 2001). Kõik organismid kalduvad kordama käitumist, mis pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a). 1
2000 lk. 184) Klassikalise tingimise näited · õpilast võtab kooli tulles vastu naeratav, lahke, julgustav õpetaja, õpilases tekib positiivse emotsiooni, mille tulemusena tekib õpilases tahtmine käia koolis ning õppida(Krull 2000) · Õpilane ei suuda esineda klassi või kooli kuulajaskonna ees. Hirmutunne tekkinud esmakordsel esinemisel ebameeldiva kogemuse tõttu (Krull 2000) · Romantilisel kohtingul kuuldud laul hakkab esile kutsuma romantilist tunnet (Eggen & Kauchak, 2016) Oleksin väga rõõmus, kui püüate välja pakkuda mitte õpikutest, vaid OMA näiteid! See aitaks ka paremini demonstreerida, et te olete teemast aru Assotsiatiivne tingimine · Seose kujunemiseks vajalik kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemine - koolis kasutatakse mehaanilist harjutamist nt. keelte õppimisel kaartide kasutamine nt. korrutustabelit treenitakse välkkaarditega · Seos võib kujuneda kahe neutraalse ärritaja vahel
Õppimine kui kohandumine elukeskkonnaga ilmneb kogemuse muutus – ei ole alati (õppimise peamine eesmärk) tulemusena (Eggen ja Kauchak, vaadeldav, aga ilma 2013). vaatluseta ei suuda me
tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetuste tarvete edastamiseks teistele? Preintellektuaalne Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? Prelingvistiline Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? 1) Baasi loomine 2) Peenhäälestamine 3) Keele komplekssuse suurenemine Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, arusaama) kooskülastamisprotsessi? Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani)
egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetute tarvete edastamiseks teistele? _____ 61. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? ________ 62. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? ___________ 63. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66
ausus; probleemidega iseseisev toimetulek/abi otsimine toimetulek kaotusega; toimetulek olukordades , kus ei saa olla esimene; ,,ei"ütlemine; keeldumise aktsepteerimine; sobiva tegevuse valimine. Toetudes Caldarella ja Merrelli sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengupsühholoogia seisukohtadele, mis käsitlevad laste kognitiivset, isiksuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset , moraalset ning eneseregulatsiooni arengut (Eggen & Kauchak, 2001; Butterworth & Harris, 2002), käsitletakse sotsiaalsete oskustena alljärgnevaid oskusi: 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste sisukohti respekteerida); 2) suhted eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine ( abistamine, jagamine). 13. Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana.
oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetute tarvete edastamiseks teistele? Preintellektuaalne. 15. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? Prelingvistiline. 16. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? Baasi loomine. Algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 aasta vahelisel perioodil algab holofraaside (ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina. Sõnade (kui mõiste tähistaja) üle- ja alaüldistamine. Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni.
annaabi.ee 
