1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI
lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22. Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p Õiguste poolest olid Eesti elanikud võrdsed, kuid majanduslik kihistumine on selgelt eristav
aasta märtsis protokoll ratifitseeriti. (Eespere 2004) Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida ja võidelda inimkaubanduse vastu. Seejuures pöörates erilist tähelepanu ohvritele: kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende õigusi. Eelkõige keskendub protokoll järgnevatele tegevusvaldkondadele: · Inimkaubanduse ennetamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja lastega kaubitsemisele. · Inimkaubanduse ohvrite kaitsmine, toetamine ja abistamine. · Inimkaubitsemisega tegelavate grupeeringute ja võrgustike jälitamine ning nende vastutusele võtmine. 2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav Eestis langeb inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest. Inimkaubandusega võitlus jääb aga tõsiselt kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste. Rahvusvahelise Migratsiooni Tallinna
tegevus, mille käigus toimetatakse (vägivallaga, sunniga) inimesi (eelkõige noori naisi) üle riigipiiri. Riigisisese seksiäri suhtes puudub üksmeelne arusaam, kas tegemist on inimkaubandusega või mitte. Kordagi ei mainitud teisi inimkaubanduse vorme peale 5 seksikaubanduse- seega tundub, et inimkaubanduse mõiste on taandatud ainuüksi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuvale kaubitsemisele. Sotsiaaltöötajate seisukohast moodustavad inimkaubanduse riskigrupi eelkõige vähese teadlikkusega noored inimesed, kellel ei ole Eestis rahuldavat väljundit ning kes tahavad minna välismaale lootuses ,et seal on võimalik kiiresti rikaks saada. Sotsiaaltöö valdkonna respondentide hinnangul on ohvreid kerge leida vaestest peredest ja vanemliku hoolitsuseta laste hulgas, samuti on uute kaubitsevate leidmiseks väga soodne pinnas lastekodu ning lastekodulaste sõprusringkond
Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud
kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 51. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 52. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 53. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 54. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud
puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada
annaabi.ee 
